Änglema tuulepark

Änglema tuulepark on Lääne-Harju vallas planeeritav tuulepark samanimelise küla lähistel.

Staatus:
Plaaneeringujärgus
Asukoht
Änglema küla lähistel
Tuulikute arv
15
Tuulikute kõrgus
250m
Eeldatav kogutoodang
Ca 330 Gwh
Elektriga varustatud majapidamised
94 000
Kaugus lähimast hoonest
1,2 km

Kes me oleme?

VINDR ON PÕHJAMAADE TEERAJAJA TUULEENERGIA TULEVIKUS

Vindr on Põhjamaade taastuvenergia ettevõte, mida toetab Infravia, üks Euroopa suurimaid erakapitali infrastruktuurifonde. Parimad praktikad ja uusimad tehnoloogiad aitavad meil tagada riiklik energiajulgeolek ja varustuskindlus.

Vindr eesmärk on olla tuleviku energeetika kujundaja, luues pikaajalist mõju igas arenduse etapis. Oleme pühendunud kogu tuulepargi elutsüklile – oleme pargi omanikuna nii arendaja, ehitaja kui operaatorina osa kogukonnast.

Meie tegevuse keskmes on alati vastutustundlik ja kestlik energiatootmine, mis omakorda loob uusi hüvesid kohalikele inimestele. Peame oluliseks, et iga projekt, mida veame, oleks pikaajaline ja jätkusuutlik, nii ümbritseva keskkonna kui kohalike inimeste  seisukohalt.

Oleme inimestele partner, kes mitte ainult ei arenda, vaid ka hoolib ja vastutab kogu arendusprojektide elutsükli jooksul.

Meist Vindr
Woman wearing white cap sits on the field at sunset. Wind turbines in the background

Kas kohalikud elanikud saavad projektis kaasa rääkida?

Jah, kohalikel elanikel on õigus ja võimalus osaleda aruteludes ja avaldada oma arvamust tuuleparkide rajamise kohta. Jagame igakülgselt infot ning vastame küsimustele, mis inimestel tekivad. Samuti oleme valmis kohtuma erinevate piirkondade elanikega ning kohaliku omavalitsuse juhtidega. Ametlikku tagasisidet projektile on võimalik anda keskkonnamõjude hindamise käigus, mille käigus toimuvad avalikud arutelud.

Meie eesmärk on töötada koos kogukondadega, et leida lahendused, mis sobivad kõigile osapooltele.

Planeeringuprotsessi juhib kohalik omavalitsus, tagades kaasava ja läbipaistva protsessi. Elanikel on võimalus esitada küsimusi ja jagada oma seisukohti nii omavalitsuse kui ka arendajaga, et nende arvamused oleksid otsuste tegemisel arvesse võetud.

Oleme kaasanud koostööpartnerina ka Antropoloogia Keskuse, mille spetsialistid asuvad uurima kohalike elanike hoiakuid ja nägemusi piirkonna arengu osas, suhtumist taastuvenergiasse ja meelsust seoses tuuleparkide arendamisega nende piirkonda.

Esialgsel hinnangul on tegemist sobiva piirkonnaga, kus on võimalik tuuleenergiat arendada. Lääne-Harju vald on viimasel kümnendil olnud eeskujuks roheteemade eestvedajana. Erinevalt paljudest Eesti piirkondades, on Lääne-Harju vallas olemas pikaajaline kogemus tuuleenergiaga. Näiteks Paldiski tuulikud on saanud osaks harjumuspärasest keskkonnast.

Arendajale on pandud kohustus jälgida kõiki piiranguid, mis on mõeldud looduskeskkonna kaitsmiseks. Nende täitmise üle teostavad kontrolli nii kohalikud ametnikud kui ka üleriigilised institutsioonid.

Kuigi Lääne-Harju vallas on ka varem korduvalt erinevate arendajate poolt tuulepargi rajamiseks sobivaid kohti otsitud ja analüüse tehtud, siis konkreetsel alal neid varem tehtud ei ole.

Vertical shot of cheerful primary learner presenting green energy project holding small solar powered wind turbine and big solar panel showing devices to class

Millist kasu saab kohalik kogukond?

Tuulepargi arendamisel on meie jaoks oluline, et sellest oleks kasu ka kohalikule kogukonnale ja omavalitsusele. Änglema tuulepark toob Lääne-Harju vallale täiendavat tulu X eurot, mida saab suunata kohalike teenuste ja elukeskkonna arendamisse.

Pargi arendamine ja ehitamine loovad ajutisi töökohti ning kasutusea jooksul ka püsivaid hooldus- ja haldustöid, mis toetavad piirkonna arengut, sealhulgas kogukondlikke algatusi ja taristu parendamist. *

Kohaliku tootmise suurendamisega võimaldame elanikele soodsamat elektrihinda ning panustame riikliku energiajulgeoleku suurendamisse. Konkreetsemad kogukonnale suunatud hüved kujunevad välja planeeringu ja arutelude käigus.

Mis ajaraamis me liigume?

Tuulepargi planeerimine ja rajamine on mitmeaastane protsess, kus otsuseid ei tehta kiiresti ega üleöö. Esmalt viiakse läbi planeering ja keskkonnamõjude hindamine, mille käigus kaasatakse ka kohalikke elanikke. Alles seejärel saab rääkida võimalikest otsustest ja ehitusest. Ideaalstsenaariumi korral võiks tuulepark valmida paari aasta pärast. Kõik etapid toimuvad koostöös omavalitsuse ja pädevate asutustega.

Projekti arendamise ajakava

1. Aasta

Kaardistame

Sobivad maa-alad ja võtame ühendust maaomanikega

Current phase

1. Aasta

Analüüsime

Tuulepargi paiknemist täiendavalt

2. Aasta

Algatame

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

2. Aasta

Toimub

keskkonnamõjude hindamine

3. Aasta

Avalikud arutelud

Toimuvad esimesed avalikud arutelud

Avala arvamust!

3. Aasta

Täpsustatud

Planeering peale avalikke arutelusid ja arvukaid mõjude hindamisi

4. Aasta

Planeeringu

Kehtestamine

4. Aasta

Algab

Tuulepargi ehitus, mis kestab 1-2 aastat

Oorgu tuulepark

Oorgu tuulepark on Viljandi vallas planeeritav tuulepark Parika küla ja Oorgu küla vahel.

Staatus
Planeeringujärgus
Asukoht
Parika küla ja Oorgu küla vahel
Tuulikute kõrgus
Kuni 250 m
Tuulikute arv
Kuni 12
Eeldatav kogutoodang
205 GWh/a

Oorgu tuulepargi ala

Fotomontaažid kavandatavast tuulepargist

KKK

Jah, kohalikel elanikel on õigus ja võimalus osaleda planeeringu protsessi raames toimuvates aruteludes ja avaldada oma arvamust tuuleparkide rajamise kohta.

Vindr viib ellu mitme-etapilist kogukonna kaasamist kogu planeerimisprotsessi vältel. Meie eesmärk on luua kontakt ning arendada ja hoida sisukat dialoogi nii tuulepargi mõjuala elanikega kui ka kogukonna liikmetega laiemalt. Samuti oleme alates planeeringi algatamisest tihedas kontaktis kohaliku omavalitsuse ametnike ja juhtidega.

Vindri kaasamistegevused täiendavad seadusest tulenevaid planeeringu avalikustamisega seotud kohustuslikke menetlusetappe sh Keskkonnamõjude Strateegilise Hindamise (KSH) raporti avalik arutelu ja planeeringu avalik väljapanek.

Soovime seeläbi pakkuda kogukonnale täiendavaid osalusvõimalusi juba enne formaalsete menetluste käivitumist ning nende käigus.

Tuulikute projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse Eesti ilmastikutingimustega ning nad on kavandatud taluma ka kargete ja väga külmade talvede tingimusi.

Talvistes tingimustes säilib teatud oht, et tuulikute jäätumisel võivad tuuliku labadelt eralduda ja kukkuda jäätükid. Eestis võib sellist olukorda ette tulla 5-6 päeval aastas. Need jäätükid, mis võivad tekkida pöörleval rootoril, on üldiselt väikesed, kuid tugeva tuule korral võivad nad lennata kuni 100 meetri kaugusele risti tuule suunast.

Tuulikud on varustatud anduritega, mis tuvastavad jäätumise ja vajadusel seiskavad tuuliku automaatselt. See võimaldab hooldustehnikutel turvaliselt jää tiivikute labadelt eemaldada enne tuuliku töö jätkamist.

Tuuliku võimalik süttimine on pigem haruldane nähtus. Selle ohu minimeerimiseks on tuulikud varustatud spetsiifiliste tuleohutuse seadmetega. Tuulikute erinevad komponendid on hoolikalt isoleeritud ning tuulikute välisosa koosneb peamiselt mittepõlevatest materjalidest nagu betoon ja metall.

Tuulepargi teede võrgustik võimaldab hea juurdepääsetavuse, mis tagab kiire ja tõhusa reageerimise võimalikele avariidele. Tuulikud on ööpäevaringselt automaatkontrolli all, mis võimaldab varajase rikete avastamise.

Tuulikute müra ei erine olemuselt teistest keskkonnamüra allikatest, nagu liiklus või tööstus.

Kaasaegsed tuulikud on ehitatud väga aerodünaamiliseks ning tehnoloogilisi arenguid on tehtud just müra vähendamiseks. Müra tekib peamiselt rootorilabade liikumisest läbi õhu ja turbiinis olevatest mehhanismidest. Müra hulk sõltub tuuliku mudelist, müra levik sõltub looduslikest mürabarjääridest, nagu maastiku vormid ja taimestik. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab, et tuulikute müra tase ei ületaks 45 dB (kaalutud ööpäevane keskmine müratase*), kuna sellest kõrgem tase võib mõnel inimesel põhjustada unehäireid või häiritust. Kui müra jääb alla kehtivate tervisekaitseliste piirnormide, ei kujuta see praeguste teadusandmete põhjal ohtu inimese tervisele.

Arendajal on kohustus Tuulikute täpset paiknemist planeerides tagada ettenähtud müra normtasemed. Arvutuslikke “mürakaarte” analüüsitakse väga põhjalikult, kui pargi käitamisel tuvastatakse järelseire jooksul lubatust suurem müratase, peab arendaja tuuliku seiskama.

Tartu Ülikooli teadlaste 2025. a teadusartiklite analüüs näitas, et tuulikute tekitatud piirnormidesse jääval elektromagnetväljal, vibratsioonil ja infrahelil ei ole teadusuuringud näidanud negatiivset mõju tervisele. Tänaseks pole leitud selgeid seoseid tuuliku kuuldava müra (sh madalsagedusliku müra) ja kliiniliselt väljendunud tervisemõjude vahel. (Tuulikute tervisemõjud: süstemaatiline ülevaade viimasel viieteistkümnel aastal eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud uuringutest).

Pöörlevad tuulikulabad võivad koos päikesepaistega kaasa tuua varjutuse. Tuulikutest tulenev varjutus sõltub peamiselt ilmastikuoludest ja tuuliku kõrgusest ning võib ulatuda kuni paari kilomeetri kaugusele.

Varjutamise puhul langevad liikuvad varjud maapinnale või hoonetele, põhjustades visuaalset häiringut, mida on oluline vähendada. Selleks koostatakse ekspertide poolt põhjalikud hinnangud ning vajadusel varustatakse tuulikud automaatsete väljalülitusseadmetega – kui süsteem tuvastab olukorra, kus võib tekkida liigne varjude vilkumine, peatatakse tuuliku töö.

Tänu põhjalikele keskkonnamõjude hindamistele ja kehtivatele normidele saab tuuleparkide võimalikud häiringud viia miinimumini.

Tuuleparkide mõju inimese tervisele on väga põhjalikult uuritud. Senised arvukad teadusuuringud ei ole leidnud seost terviseprobleemide ja tuulikute tekitatud müra (sealhulgas kuulmismüra, madalsageduslik müra või infraheli), varju virvenduse ega tuulegeneraatorite elektromagnetväljade (EMF) vahel. Rohkem infot seoses tervise teemadega on leitav Terviseameti kodulehel – Tuuleparkide mõju inimese tervisele | Terviseamet.

Kõik sõltub tuulikute arvust ja tuulepargi suurusest. Maismaatuuleparkide rajamisel võib üldpindala ulatuda sadade hektariteni, kuid tegelikult jääb tuulikute ja nende toimimiseks vajaliku taristu alla ainult väike osa. Näiteks Eestis oli 2022. aastal maismaatuuleparkide kogupindala 1002 hektarit, kuid otseselt tuulikutealune pind moodustas sellest vaid 62 hektarit. Tuulikud tuleb paigutada hajutatult, et vältida olukorda, kus üks tuulik “püüab kinni” teisele vajaliku tuuleenergia. Maaomanikud saavad jätkata oma maa kasutamist, näiteks põllumajanduses või metsanduses, kui see ei jää otseselt tuuliku vahetusse lähedusse.

Taanis on samuti levinud praktika rajada tuulepargid põllumajandusmaadele, võimaldades maaomanikel jätkata põllumajandustegevust tuulikute vahel tõestades, et taastuvenergia ja põllumajandus saavad edukalt koos eksisteerida ning maa kasutus võib olla mitmekülgne ja tõhus.

Tuuleparkide rajamine ei eelda üldiselt ulatuslikku metsaraiet. Kui metsaraiet on siiski vaja, toimub see peamiselt tuulikuosade transpordikoridoride rajamiseks, teede laiendamiseks ning tuuliku vundamendi ja ehitusplatsi ettevalmistamiseks. Meie eesmärk on säilitada võimalikult palju looduslikku taimestikku, et toetada ökosüsteemide vastupidavust keskkonnamuutustele. Sellised looduslikud puhvertsoonid aitavad vähendada ka võimalikke müra- või visuaalseid häiringuid, luues vahemaa inimtegevuse ja looduslike elupaikade vahel. 

Keskmiselt arvestatakse ühe tuuliku ja selle taristu rajamiseks vajalike raadamistööde pindalaks umbes 2-3 hektarit. See hõlmab nii tuuliku aluspinda kui ka ligipääsuteid. Raadamise vajadust hinnatakse igal projektil individuaalselt, võttes arvesse nii looduskeskkonna säilitamist kui ka tuulepargi tehnilisi vajadusi. 

Tuuleparkide mõju looduskeskkonnale on põhjalikult uuritud ning enne iga pargi rajamist viiakse läbi põhjalik keskkonnamõjude hindamine vastavalt seadusele (KMHKS). See protsess aitab analüüsida võimalikke mõjusid ja valida asukohti, kus looduskeskkonnale avalduv mõju on minimaalne.

Tuuleparkide rajamisel kehtivad ranged piirangud – näiteks ei tohi tuulikuid kavandada looduskaitsealadele ega kaitsealuste liikide pesitsuspaikade lähedusse. Lisaks prognoositakse võimalike keskkonnamõjude esinemise tõenäosust, et arendaja saaks rakendada tõhusaid leevendusmeetmeid. Samuti tõendavad välisriikide, sh põhjamaade, praktikad, et selline lähenemine aitab tagada keskkonnahoidlikuma planeerimise ning jätkusuutliku arendustegevuse.

Eestis on eriti tundlikud liigid suured ja vähese manööverdamisvõimega linnud, näiteks väikeluiged, kelle puhul on juhuslike vaatluste käigus täheldatud kokkupõrkeid kõrgepingeliinidega oluliste rändeteede läheduses. Planeerimisprotsessis kaardistatakse sellised riskid põhjalikult, tuues esile olulised pesitsus- ja rändepeatuskohad ning liikumisteed. Sageli tuvastatakse sellistes uuringutes piirkondlikku liigirohkust, mis aitab samal ajal paremini kaardistada Eesti elurikkust tervikuna.

Keskkonnaseire ei lõpe kunagi tuulepargi valmimisega. Järelseire raames jälgitakse tuulepargi läheduses toimuvat ka pärast selle käivitamist, et kaardistada tegelikud mõjud ja võrrelda neid esialgsete prognoosidega. Sageli selgub, et osa oodatud mõjusid ei realiseeru, mis annab väärtuslikku infot tulevaste projektide paremaks planeerimiseks ja võimalike negatiivsete mõjude ennetamiseks. Selline pidev jälgimine ja olukorra hindamine aitab tuuleparke rajada looduskeskkonda arvestades.

Rohkem infot tuuleparkide keskkonnamõjude kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt – Taastuvenergia KKK | Keskkonnaportaal

Meie tuuleparkidega seonduv info on leitav meie kodulehel: www.vindr.ee/tuulepargid 

Samuti on palju väärtuslikku infot erinevate valdade kodulehtedel – kui Sinu koduvallas on mõni planeering algatatud, võiks see olla valla kodulehelt ka kenasti leitav. Küsimuste korral võib alati võtta ühendust meie meeskonnaga.

Viljandi valla eriplaneeringud https://www.viljandivald.ee/elukeskkond-transport-ehi-tus/planeerimine-ja-ehitus/eriplaneeringud

Lisainfot tuuleparkide mõjude kohta leiab veel: Keskkonnaameti kodulehelt – Taastuvenergia KKK.

Keskkonnaportaal. Terviseameti kodulehel – Tuuleparkide mõju inimese tervisele | Terviseamet.

Seotud materjalid

2026. aasta talvel viis Antropoloogia Keskus Unakvere ja Oorgu piirkonnas Vindr tellimusel läbi kogukonnauuringu. Uuringu käigus kaardistati kohalike elanike mõttemustrid ja hoiakud seoses energeetika valdkonnaga ning analüüsiti murekohti ja ootuseid seoses tuuleenergeetika valdkonna arendamisega ning tulevikuga laiemalt.

6.-7.mai 2026 viisime läbi vestlusringid Oorgu, Parika, Kaavere, Järtsaare, Unakvere, Paenasti ja Venevere inimestega. Vindr poolt esitletud slaidid on lisatud alla materjalide hulka.

Tutvu materjalidega:

Kes me oleme?

VINDR ON PÕHJAMAADE TEERAJAJA TUULEENERGIA TULEVIKUS

Vindr on Põhjamaade taastuvenergia ettevõte, mille eesmärk on olla tuleviku energeetika kujundaja. Arendame tuule- ja päikeseparke kasutades uusimaid tehnoloogiaid ning parimaid praktikad, et panustada varustuskindlusesse energiajulgeolekusse.

Meie tegevuse keskmes on vastutustundlik ja kestlik energiatootmine, mis omakorda loob uusi hüvesid kohalikele inimestele ja kogukondadele. Peame oluliseks, et iga projekt, mida arendame, oleks pikaajaline ja jätkusuutlik, nii ümbritseva keskkonna kui kohalike inimeste seisukohalt.

Meist Vindr

Võhma tuulepark

Võhma tuulepark on Türi vallas planeeritav tuulepark Võhma aleviku kõrval.

Staatus
Planeeringujärgus
Asukoht
Võhma linna kõrval
Tuulikute kõrgus
250 m
Tuulikute arv
Kuni 3
Eeldatav kogutoodang
51 GWh/a

Kes me oleme?

VINDR ON PÕHJAMAADE TEERAJAJA TUULEENERGIA TULEVIKUS

Vindr on Põhjamaade taastuvenergia ettevõte, mida toetab Infravia, üks Euroopa suurimaid erakapitali infrastruktuurifonde. Parimad praktikad ja uusimad tehnoloogiad aitavad meil tagada riiklik energiajulgeolek ja varustuskindlus.

Vindr eesmärk on olla tuleviku energeetika kujundaja, luues pikaajalist mõju igas arenduse etapis. Oleme pühendunud kogu tuulepargi elutsüklile – oleme pargi omanikuna nii arendaja, ehitaja kui operaatorina osa kogukonnast.

Meie tegevuse keskmes on alati vastutustundlik ja kestlik energiatootmine, mis omakorda loob uusi hüvesid kohalikele inimestele. Peame oluliseks, et iga projekt, mida veame, oleks pikaajaline ja jätkusuutlik, nii ümbritseva keskkonna kui kohalike inimeste  seisukohalt.

Oleme inimestele partner, kes mitte ainult ei arenda, vaid ka hoolib ja vastutab kogu arendusprojektide elutsükli jooksul.

Meist Vindr

Projekti arendamise ajakava

1. Aasta

Kaardistame

Sobivad maa-alad ja võtame ühendust maaomanikega

Current phase

1. Aasta

Analüüsime

Tuulepargi paiknemist täiendavalt

2. Aasta

Algatame

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

2. Aasta

Toimub

keskkonnamõjude hindamine

3. Aasta

Avalikud arutelud

Toimuvad esimesed avalikud arutelud

Avala arvamust!

3. Aasta

Täpsustatud

Planeering peale avalikke arutelusid ja arvukaid mõjude hindamisi

4. Aasta

Planeeringu

Kehtestamine

4. Aasta

Algab

Tuulepargi ehitus, mis kestab 1-2 aastat

KKK

Tuulikute projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse Eesti ilmastikutingimustega ning nad on kavandatud taluma ka karmide talvede tingimusi. Meil on Eestile sarnastes kliimatingimustes tuulepargi ehitamise ja opereerimise kogemus Rootsist, kus 2023. aastal valmis 33 tuulikuga Björkvattneti tuulepark.  

Talvistes tingimustes säilib teatud oht, et tuulikute jäätumisel võivad tuuliku labadelt eralduda ja kukkuda jäätukid. Eestis võib sellist olukorda ette tulla 5-6 päeval aastas. Need jäätükid, mis võivad tekkida pöörleval rootoril, on üldiselt väikesed, kuid tugeva tuule korral võivad nad lennata kuni 100 meetri kaugusele risti tuule suunast. 

Tuulikud on varustatud anduritega, mis tuvastavad jäätumise ja vajadusel seiskavad tuuliku automaatselt. See võimaldab hooldustehnikutel turvaliselt eemaldada jää tiivikute labadelt enne tuuliku töö jätkamist. 

Teiseks, väga haruldaseks ohuks on tuuliku võimalik süttimine. Selle ohu minimeerimiseks on tuulikud varustatud tuleohutuse meetmetega. Tuulikute komponendid, mis võivad sisaldada kergesti süttivaid materjale, on hoolikalt paigaldatud ning tuulikute välisosa koosneb peamiselt mittepõlevatest materjalidest nagu betoon ja metall.  

Tuulepargi teedevõrgustik võimaldab hea juurdepääsetavuse, mis tagab kiire ja tõhusa reageerimise võimalikele avariidele. Tuulikud on ööpäevaringselt automaatika kontrolli all, mis võimaldab varajase tulekahju avastamise. Tule levimisvõimalus ümbritsevatele aladele on äärmiselt ebatõenäoline.  

Maismaatuuleparkide rajamisel võib üldpindala ulatuda sadade hektariteni, kuid tegelikult jääb tuulikute ja nende toimimiseks vajaliku taristu alla ainult väike osa. Näiteks Eestis oli 2022. aastal maismaatuuleparkide kogupindala 1002 hektarit, kuid otseselt tuulikutealune pind moodustas sellest vaid 62 hektarit. Tuulikud tuleb paigutada hajutatult, et vältida olukorda, kus üks tuulik “püüab kinni” teisele vajaliku tuuleenergia. Maaomanikud saavad jätkata oma maa kasutamist, näiteks põllumajanduses või metsanduses, kui see ei jää otseselt tuuliku vahetusse lähedusse.

Taanis on samuti levinud praktika rajada tuulepargid põllumajandusmaadele, võimaldades maaomanikel jätkata põllumajandustegevust tuulikute vahel. Selles pole midagi uut, sest ajalooliselt olid tuulikud tihedalt seotud põllumajandusega, kus neid kasutati tera jahvatamiseks ja vee pumpamiseks. 1891. aastal katsetas Taani füüsik Poul la Cour aga tuuleenergiat elektri tootmiseks, rajades 1897. aastal maailma esimese elektrit tootva tuuliku. Tema töö pani aluse Taani juhtivale rollile kaasaegses tuuleenergia valdkonnas.

Tänapäeval on Taani jätkuvalt tuuleenergia üleilmne liider, kus suur osa tuulikuid paikneb põllumajandusmaal, tõestades, et taastuvenergia ja põllumajandus saavad edukalt koos eksisteerida ning maa kasutus võib olla mitmekülgne ja tõhus.

Tuulikute paiknemise kaugus elumajadest sõltub peamiselt piirkonnas kehtivast maakonna- ja üldplaneeringust. Detail- või eriplaneeringu elluviimiseks sobivate alade tuvastamise käigus hinnatakse arenduspiirkonda põhjalikumalt, et analüüsida võimalikke keskkonnamõjusid ning tagada, et tuulepargist tulenevad häirivad tegurid kohalikke inimesi ei segaks.

Eestis on enamikus koostamisel olevates planeeringutes ette nähtud minimaalne kaugus elumajadest 1000 meetrit. Sellel kaugusel on enamasti täidetud kõik kehtivad normid, sealhulgas müratasemed ja visuaalsed piirangud. Tihti võib elumaja ja tuuliku vaheline kaugus olla ka suurem, sõltuvalt planeeringualast ning kohaliku kogukonna ja omavalitsuse otsustest.

Tuuleparkide rajamine ei eelda üldiselt ulatuslikku metsaraiet. Kui metsaraiet on siiski vaja, toimub see peamiselt tuulikuosade transpordikoridoride rajamiseks, teede laiendamiseks ning tuuliku vundamendi ja ehitusplatsi ettevalmistamiseks. Meie eesmärk on säilitada võimalikult palju looduslikku taimestikku, et toetada ökosüsteemide vastupidavust keskkonnamuutustele. Sellised looduslikud puhvertsoonid aitavad vähendada ka võimalikke müra- või visuaalseid häiringuid, luues vahemaa inimtegevuse ja looduslike elupaikade vahel. 

Keskmiselt arvestatakse ühe tuuliku ja selle taristu rajamiseks vajalike raadamistööde pindalaks umbes 2-3 hektarit. See hõlmab nii tuuliku aluspinda kui ka ligipääsuteid. Raadamise vajadust hinnatakse igal projektil individuaalselt, võttes arvesse nii looduskeskkonna säilitamist kui ka tuulepargi tehnilisi vajadusi. 

Tuuleparkide mõju looduskeskkonnale on põhjalikult uuritud ning enne iga pargi rajamist viiakse läbi põhjalik keskkonnamõjude hindamine vastavalt seadusele (KMHKS). See protsess aitab analüüsida võimalikke mõjusid ja valida asukohti, kus looduskeskkonnale avalduv mõju on minimaalne.

Tuuleparkide rajamisel kehtivad ranged piirangud – näiteks ei tohi tuulikuid kavandada looduskaitsealadele ega kaitsealuste liikide pesitsuspaikade lähedusse. Lisaks prognoositakse võimalike keskkonnamõjude esinemise tõenäosust, et arendaja saaks rakendada tõhusaid leevendusmeetmeid. Samuti tõendavad välisriikide, sh põhjamaade, praktikad, et selline lähenemine aitab tagada keskkonnahoidlikuma planeerimise ning jätkusuutliku arendustegevuse.

Eestis on eriti tundlikud liigid suured ja vähese manööverdamisvõimega linnud, näiteks väikeluiged, kelle puhul on juhuslike vaatluste käigus täheldatud kokkupõrkeid kõrgepingeliinidega oluliste rändeteede läheduses. Planeerimisprotsessis kaardistatakse sellised riskid põhjalikult, tuues esile olulised pesitsus- ja rändepeatuskohad ning liikumisteed. Sageli tuvastatakse sellistes uuringutes piirkondlikku liigirohkust, mis aitab samal ajal paremini kaardistada Eesti elurikkust tervikuna.

Keskkonnaseire ei lõpe kunagi tuulepargi valmimisega. Järelseire raames jälgitakse tuulepargi läheduses toimuvat ka pärast selle käivitamist, et kaardistada tegelikud mõjud ja võrrelda neid esialgsete prognoosidega. Sageli selgub, et osa oodatud mõjusid ei realiseeru, mis annab väärtuslikku infot tulevaste projektide paremaks planeerimiseks ja võimalike negatiivsete mõjude ennetamiseks. Selline pidev jälgimine ja olukorra hindamine aitab tuuleparke rajada looduskeskkonda arvestades.

Rohkem infot tuuleparkide keskkonnamõjude kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt – Taastuvenergia KKK | Keskkonnaportaal

Tuulepargi rajamine võib esimestel aastatel mõnevõrra mõjutada kinnisvara väärtust, kuna uue arendusega kaasneb algne ebakindlus ja mured. Enamasti tõusevad kinnisvarahinnad aga tuulepargi valmimise järgselt vähemalt eelnevale tasemele tagasi, sest pargi tegelikud mõjud elukeskkonnale, nagu müra ja visuaalne häiring, on sageli väiksemad kui esialgu kardeti. Kui tuulepargi mõju muutub selgelt mõistetavaks, taastub kinnisvaraturu usaldus.

Inimestele, kelle elukoht asub tuulepargi läheduses, makstakse nn “tuulikutasu”, mis on mõeldud võimalike ebamugavuste kompenseerimiseks. See aitab sageli tõsta kinnisvara atraktiivsust ja väärtust. Lisaks toovad tuulepargid piirkonda majanduslikku kasu, näiteks parandades infrastruktuuri ja pakkudes täiendavat tulu omavalitsusele ning kohalikele elanikele.

Vindr järgib parimaid praktikaid ja Põhjamaade kogemust, et tuulepargid avaldaksid positiivset mõju nii kohalikele kogukondadele kui ka kinnisvarale. Hästi planeeritud tuulepargid, mis arvestavad kogukonna vajadusi ja keskkonnatingimusi, loovad pikaajalist kasu ning toetavad kinnisvaraväärtuste stabiilsust ja kasvu.

Meie tuuleparkidega seonduv info on leitav meie kodulehel: www.vindr.ee/tuulepargid 

Samuti on palju väärtuslikku infot erinevate valdade kodulehtedel – kui Sinu koduvallas on mõni planeering algatatud, peab see olema valla kodulehelt ka kenasti leitav. Küsimuste korral võib alati võtta ühendust meie meeskonnaga.

Lisainfot tuuleparkide mõjude kohta leiab veel: Keskkonnaameti kodulehelt – Taastuvenergia KKK.

Keskkonnaportaal. Terviseameti kodulehel – Tuuleparkide mõju inimese tervisele | Terviseamet.

Tuulikute tiivikud on valmistatud vastupidavatest komposiitmaterjalidest, mis on mõeldud taluma aastakümneid kestvaid karmis kliimas töötamise tingimusi. Tiiviku kulumine on minimaalne ning olemasolevad uuringud ei kinnita väiteid, et see põhjustaks märkimisväärset mikroplasti eraldumist keskkonda. Võrreldes näiteks autorehvidest, tekstiilist ja plastpakenditest keskkonda paiskuva mikroplasti kogusega on tuuleparkide tagajärjel tekkinud mikroplasti kogus mitmeid kordi väiksem.

Samuti rõhutavad eksperdid, et tuuleenergia tööstus on pidevas arengus ja otsib lahendusi, et muuta tiivikud veelgi jätkusuutlikumaks. Näiteks töötatakse välja täielikult taaskasutatavaid ja biolagunevaid tiivikuid, mis vähendavad veelgi nende keskkonnamõju.

Teistpidi – fossiilkütuste kasutamisega kaasnevad märkimisväärsed keskkonnakahjud, sealhulgas reostus, mis ületab kordades võimaliku mõju, mida tuulikud võiksid teoreetiliselt põhjustada. Tuuleenergia aitab leevendada globaalseid keskkonnaprobleeme, vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja sõltuvust saastavatest energiaallikatest.

Energiajulgeolek ehk varustuskindlus tähendab, et meil on alati piisavalt elektrit ja energiat, et tagada igapäevaelu sujuvus ja majanduse toimimine. Lisaks elektri kättesaadavusele mängib olulist rolli ka elektri hind – kallis elekter ei ole turul konkurentsivõimeline. Maismaatuuleparkide toodetud elektri hind megavatt-tunni kohta on mitmekordselt odavam võrreldes näiteks põlevkivielektriga, aidates seeläbi hoida energia kättesaadavana ja taskukohasena.  

Energiajulgeoleku tagamiseks on oluline ka kodumaiste ressursside tark kasutamine – tuuleenergia on taastuv energiaallikas, tuul ei lõpe kunagi otsa ja tuuleenergia tootmine ei lakka kunagi. Kõikidele planeerimisjärgus olevatele tuuleparkidele nähakse tänapäeval ette ka salvestusseadmete lisamist, tagades meile pikaajalise ja stabiilse energiaallika, mida saame kasutada veel palju aastaid. Ehitades tuuleparke üle Eesti tagame, et toodang on sõltumata tuulesuunast kättesaadav igas Eesti otsas mõistliku hinnaga.  

Euroopa liidu liikmesriigid, sealhulgas Eesti, on seadnud 2050. aasta eesmärgiks liikuda süsinikuneutraalse tuleviku suunas. Kliimamuutuste leevendamiseks on Eesti tegemas märgilisi muudatusi energiamajanduses – näiteks oleme seadnud eesmärgiks alates 2030. aastast toota kogu riigis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest. Selle eesmärgi täitmiseks peame võrku ühendama oluliselt rohkem uusi taastuvenergia tootmisseadmeid ning maismaatuulepargid on üks puhtamaid ja säästvamaid viise elektrienergia tootmiseks.
 

Uued tuulepargid aitavad vähendada meie sõltuvust fossiilkütustest – Eestis on põlevkivi osakaal elektritootmises endiselt suur ning meie traditsiooniliste elektrijaamade vanus on väga kõrge, millega paratamatult kaasnevad ulatuslikud keskkonnamõjud. Kohaliku taastuvenergeetika arendamine tagab stabiilsema ja ennustatavama elektrituru, tähendades väiksemaid hinnakõikumisi ja suuremat sõltumatust fossiilkütustel põhinevatest energiaallikatest.  

Pöörlevad tuulikulabad võivad koos päikesepaistega kaasa tuua varjutuse. Tuulikutest tulenev varjutus sõltub peamiselt ilmastikuoludest ja tuuliku kõrgusest ning võib ulatuda kuni paari kilomeetri kaugusele.

Varjutamise puhul langevad liikuvad varjud maapinnale või hoonetele, põhjustades visuaalset häiringut, mida on oluline vähendada. Selleks koostatakse ekspertide poolt põhjalikud hinnangud ning vajadusel varustatakse tuulikud automaatsete väljalülitusseadmetega – kui süsteem tuvastab olukorra, kus võib tekkida liigne varjude vilkumine, peatatakse tuuliku töö.

Tänu põhjalikele keskkonnamõjude hindamistele ja kehtivatele normidele saab tuuleparkide võimalikud häiringud viia miinimumini.

Enne tuuleparkide arendamise algust on tehtud põhjalikud uuringud, et välja selgitada sobilikud alad, kus on aastaringselt piisavalt tuult. Eesti tuuleolud on küllaltki muutlikud ning see on peamiselt tingitud meie eriilmelisest maastikupildist – oma rolli mängivad pinnavormide erinevused, metsa- ja põllukooslused, veekogud jpm. Samas on sisemaal tuuleolud stabiilsemad kui Läänemere rannikualadel, mis muudab tootmise prognoositavamaks.

Avameretuuleparkide rajamine on on võrreldes maismaatuulega palju keerukam ja kallim ning meretuuleparkide rajamiseks pole tehtud piisavas mahus uuringuid ega langetatud vajalikke otsuseid, mis lubaksid kindlalt arvata, et neid on majanduslikult tasuv Eestisse rajada. Maismaatuuleparkide rajamine ning käitamine on üks soodsamaid elektritootmise viise ega vaja riigipoolset subsideerimist.

Maismaatuuleparke ühtlaselt üle Eesti erinevatesse paikadesse rajades on ühelt poolt tagatud olukord, kus sõltuvalt muutuvast tuulesuunast on rohkem tootmist kord ühes, kord teises otsas. Märksa olulisem on aga asjaolu, et need elektrijaamad on ühendatud elektrivõrku paljudes erinevates Eesti paikades, mis vähendab elektritootmise katkemise ohtu, olgu siis tormituulte või ettearvamatu idanaabri tegevuse tulemusel. 

Tuulepargi planeerimisprotsess on põhjalik ja ajamahukas, võttes aega mõned aastad, sõltuvalt projekti suurusest ja keerukusest. Planeerimisprotsessi kestust mõjutavad kohalikus omavalitsuses kehtivad nõuded, keskkonnamõjude hindamisele kuluv aeg ning võimalikud viivitused menetlusprotsessi käigus. Näiteks on omavalitsusi, kus on üldplaneeringuga määratud taastuvenergia tootmiseks mõeldud alad – see lihtsustab protsessi, sest osa vajalikest uuringutest on juba tehtud. 

Pärast planeeringu kinnitamist algab tuulepargi ehitus, mis kestab tavaliselt paar aastat. Selle aja jooksul rajatakse vajalik taristu, sealhulgas teed ja kommunikatsioonid, et võimaldada tuulikute püstitamist ja nende ühendamist elektrivõrguga. 

Tuulepargi eluiga on tavaliselt 30–35 aastat. Pargi kasutusaja lõppedes on arendaja kohustatud läbi viima kas tuulepargi demonteerimise või uuendamise. Demonteerimisel leiab kuni 85% tuuliku torni materjalidest probleemideta taaskasutust (sealhulgas elektroonika, vaskjuhtmed ning terasest konstruktsiooniosad). 

Tuulikulabade taaskasutus on olnud komposiitmaterjalide tõttu keerukam ja kulukam, kuid tehnoloogia areng muudab selle järjest tavalisemaks. Tulevikus peaksid uued tiiviku labad olema valmistatud materjalidest, mida saab 100% ulatuses taaskäidelda ja suunata tootmisesse tagasi. Kõik suuremad tuulikutootjad on võtnud ringmajanduse põhimõtted omaks ning nende eesmärk on toota aastaks 2040 nullemissiooniga tuulikuid. Kõik kaasaegsed energiatootmise lahendused peavad olema osa suuremast ringmajanduspõhisest suunast, kus materjalide taaskasutus ja uuendusvõime on olulised kestliku energia tootmise tagamisel. 

Tuulepargid toovad piirkonda mitmeid eeliseid, mis mõjutavad positiivselt nii kohalikku omavalitsust kui ka kogukonda.

Tuuleparkidest saadavad keskkonnatasud ja tulud annavad omavalitsusele olulise iga-aastase lisaraha. Omavalitsus saab protsendi tuulepargi müügitulust, mis suunatakse valla ja kohalike elanike hüvanguks. Pool saadud summast jagatakse tuulikutest kuni kolme kilomeetri raadiuses elavate inimeste vahel, ülejäänud raha saab vald kasutada kogukonnale olulisteks projektideks ja tegevusteks, näiteks teede korrastamiseks, koolide ja lasteaedade toetamiseks või uute kogukonna teenuste loomiseks. Tasu lõplik suurus sõltub tuulepargi müügitulust, pakkudes piirkonnale pikaajalist ja stabiilset rahalist tuge.

Lisaks on tuulepargid olulised kohaliku majanduse arendamisel. Need loovad energiamahukatele ettevõtetele, näiteks puidu- ja metsatööstusele ning põllumajandusele, ligipääsu puhtale ja soodsale elektrienergiale. See aitab vähendada tootmiskulusid, toetab nende ettevõtete kasvu ja loob piirkonnas uusi töökohti. Tuulepargid võivad seeläbi parandada kogukonna elujärge, suurendades nii piirkonna atraktiivsust kui ka majanduslikku stabiilsust.

Unakvere tuulepark

Unakvere tuulepark on Põhja-Sakala ja Viljandi vallas planeeritav tuulepark Unakvere küla kõrval.

Staatus
Planeeringujärgus
Asukoht
Unakvere küla kõrval
Tuulikute kõrgus
Kuni 250 m
Tuulikute arv
Kuni 12
Eeldatav kogutoodang
205 GWh/a

Unakvere tuulepargi ala

Fotomontaažid kavandatavast tuulepargist

KKK

Jah, kohalikel elanikel on õigus ja võimalus osaleda planeeringu protsessi raames toimuvates aruteludes ja avaldada oma arvamust tuuleparkide rajamise kohta.

Vindr viib ellu mitme-etapilist kogukonna kaasamist kogu planeerimisprotsessi vältel. Meie eesmärk on luua kontakt ning arendada ja hoida sisukat dialoogi nii tuulepargi mõjuala elanikega kui ka kogukonna liikmetega laiemalt. Samuti oleme alates planeeringi algatamisest tihedas kontaktis kohaliku omavalitsuse ametnike ja juhtidega.

Vindri kaasamistegevused täiendavad seadusest tulenevaid planeeringu avalikustamisega seotud kohustuslikke menetlusetappe sh Keskkonnamõjude Strateegilise Hindamise (KSH) raporti avalik arutelu ja planeeringu avalik väljapanek.

Soovime seeläbi pakkuda kogukonnale täiendavaid osalusvõimalusi juba enne formaalsete menetluste käivitumist ning nende käigus.

Tuulikute projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse Eesti ilmastikutingimustega ning nad on kavandatud taluma ka kargete ja väga külmade talvede tingimusi.

Talvistes tingimustes säilib teatud oht, et tuulikute jäätumisel võivad tuuliku labadelt eralduda ja kukkuda jäätükid. Eestis võib sellist olukorda ette tulla 5-6 päeval aastas. Need jäätükid, mis võivad tekkida pöörleval rootoril, on üldiselt väikesed, kuid tugeva tuule korral võivad nad lennata kuni 100 meetri kaugusele risti tuule suunast.

Tuulikud on varustatud anduritega, mis tuvastavad jäätumise ja vajadusel seiskavad tuuliku automaatselt. See võimaldab hooldustehnikutel turvaliselt jää tiivikute labadelt eemaldada enne tuuliku töö jätkamist.

Tuuliku võimalik süttimine on pigem haruldane nähtus. Selle ohu minimeerimiseks on tuulikud varustatud spetsiifiliste tuleohutuse seadmetega. Tuulikute erinevad komponendid on hoolikalt isoleeritud ning tuulikute välisosa koosneb peamiselt mittepõlevatest materjalidest nagu betoon ja metall.

Tuulepargi teede võrgustik võimaldab hea juurdepääsetavuse, mis tagab kiire ja tõhusa reageerimise võimalikele avariidele. Tuulikud on ööpäevaringselt automaatkontrolli all, mis võimaldab varajase rikete avastamise.

Tuulikute müra ei erine olemuselt teistest keskkonnamüra allikatest, nagu liiklus või tööstus.

Kaasaegsed tuulikud on ehitatud väga aerodünaamiliseks ning tehnoloogilisi arenguid on tehtud just müra vähendamiseks. Müra tekib peamiselt rootorilabade liikumisest läbi õhu ja turbiinis olevatest mehhanismidest. Müra hulk sõltub tuuliku mudelist, müra levik sõltub looduslikest mürabarjääridest, nagu maastiku vormid ja taimestik. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab, et tuulikute müra tase ei ületaks 45 dB (kaalutud ööpäevane keskmine müratase*), kuna sellest kõrgem tase võib mõnel inimesel põhjustada unehäireid või häiritust. Kui müra jääb alla kehtivate tervisekaitseliste piirnormide, ei kujuta see praeguste teadusandmete põhjal ohtu inimese tervisele.

Arendajal on kohustus Tuulikute täpset paiknemist planeerides tagada ettenähtud müra normtasemed. Arvutuslikke “mürakaarte” analüüsitakse väga põhjalikult, kui pargi käitamisel tuvastatakse järelseire jooksul lubatust suurem müratase, peab arendaja tuuliku seiskama.

Tartu Ülikooli teadlaste 2025. a teadusartiklite analüüs näitas, et tuulikute tekitatud piirnormidesse jääval elektromagnetväljal, vibratsioonil ja infrahelil ei ole teadusuuringud näidanud negatiivset mõju tervisele. Tänaseks pole leitud selgeid seoseid tuuliku kuuldava müra (sh madalsagedusliku müra) ja kliiniliselt väljendunud tervisemõjude vahel. (Tuulikute tervisemõjud: süstemaatiline ülevaade viimasel viieteistkümnel aastal eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud uuringutest).

Pöörlevad tuulikulabad võivad koos päikesepaistega kaasa tuua varjutuse. Tuulikutest tulenev varjutus sõltub peamiselt ilmastikuoludest ja tuuliku kõrgusest ning võib ulatuda kuni paari kilomeetri kaugusele.

Varjutamise puhul langevad liikuvad varjud maapinnale või hoonetele, põhjustades visuaalset häiringut, mida on oluline vähendada. Selleks koostatakse ekspertide poolt põhjalikud hinnangud ning vajadusel varustatakse tuulikud automaatsete väljalülitusseadmetega – kui süsteem tuvastab olukorra, kus võib tekkida liigne varjude vilkumine, peatatakse tuuliku töö.

Tänu põhjalikele keskkonnamõjude hindamistele ja kehtivatele normidele saab tuuleparkide võimalikud häiringud viia miinimumini.

Tuuleparkide mõju inimese tervisele on väga põhjalikult uuritud. Senised arvukad teadusuuringud ei ole leidnud seost terviseprobleemide ja tuulikute tekitatud müra (sealhulgas kuulmismüra, madalsageduslik müra või infraheli), varju virvenduse ega tuulegeneraatorite elektromagnetväljade (EMF) vahel. Rohkem infot seoses tervise teemadega on leitav Terviseameti kodulehel – Tuuleparkide mõju inimese tervisele | Terviseamet.

Kõik sõltub tuulikute arvust ja tuulepargi suurusest. Maismaatuuleparkide rajamisel võib üldpindala ulatuda sadade hektariteni, kuid tegelikult jääb tuulikute ja nende toimimiseks vajaliku taristu alla ainult väike osa. Näiteks Eestis oli 2022. aastal maismaatuuleparkide kogupindala 1002 hektarit, kuid otseselt tuulikutealune pind moodustas sellest vaid 62 hektarit. Tuulikud tuleb paigutada hajutatult, et vältida olukorda, kus üks tuulik “püüab kinni” teisele vajaliku tuuleenergia. Maaomanikud saavad jätkata oma maa kasutamist, näiteks põllumajanduses või metsanduses, kui see ei jää otseselt tuuliku vahetusse lähedusse.

Taanis on samuti levinud praktika rajada tuulepargid põllumajandusmaadele, võimaldades maaomanikel jätkata põllumajandustegevust tuulikute vahel tõestades, et taastuvenergia ja põllumajandus saavad edukalt koos eksisteerida ning maa kasutus võib olla mitmekülgne ja tõhus.

Tuuleparkide rajamine ei eelda üldiselt ulatuslikku metsaraiet. Kui metsaraiet on siiski vaja, toimub see peamiselt tuulikuosade transpordikoridoride rajamiseks, teede laiendamiseks ning tuuliku vundamendi ja ehitusplatsi ettevalmistamiseks. Meie eesmärk on säilitada võimalikult palju looduslikku taimestikku, et toetada ökosüsteemide vastupidavust keskkonnamuutustele. Sellised looduslikud puhvertsoonid aitavad vähendada ka võimalikke müra- või visuaalseid häiringuid, luues vahemaa inimtegevuse ja looduslike elupaikade vahel. 

Keskmiselt arvestatakse ühe tuuliku ja selle taristu rajamiseks vajalike raadamistööde pindalaks umbes 2-3 hektarit. See hõlmab nii tuuliku aluspinda kui ka ligipääsuteid. Raadamise vajadust hinnatakse igal projektil individuaalselt, võttes arvesse nii looduskeskkonna säilitamist kui ka tuulepargi tehnilisi vajadusi. 

Tuuleparkide mõju looduskeskkonnale on põhjalikult uuritud ning enne iga pargi rajamist viiakse läbi põhjalik keskkonnamõjude hindamine vastavalt seadusele (KMHKS). See protsess aitab analüüsida võimalikke mõjusid ja valida asukohti, kus looduskeskkonnale avalduv mõju on minimaalne.

Tuuleparkide rajamisel kehtivad ranged piirangud – näiteks ei tohi tuulikuid kavandada looduskaitsealadele ega kaitsealuste liikide pesitsuspaikade lähedusse. Lisaks prognoositakse võimalike keskkonnamõjude esinemise tõenäosust, et arendaja saaks rakendada tõhusaid leevendusmeetmeid. Samuti tõendavad välisriikide, sh põhjamaade, praktikad, et selline lähenemine aitab tagada keskkonnahoidlikuma planeerimise ning jätkusuutliku arendustegevuse.

Eestis on eriti tundlikud liigid suured ja vähese manööverdamisvõimega linnud, näiteks väikeluiged, kelle puhul on juhuslike vaatluste käigus täheldatud kokkupõrkeid kõrgepingeliinidega oluliste rändeteede läheduses. Planeerimisprotsessis kaardistatakse sellised riskid põhjalikult, tuues esile olulised pesitsus- ja rändepeatuskohad ning liikumisteed. Sageli tuvastatakse sellistes uuringutes piirkondlikku liigirohkust, mis aitab samal ajal paremini kaardistada Eesti elurikkust tervikuna.

Keskkonnaseire ei lõpe kunagi tuulepargi valmimisega. Järelseire raames jälgitakse tuulepargi läheduses toimuvat ka pärast selle käivitamist, et kaardistada tegelikud mõjud ja võrrelda neid esialgsete prognoosidega. Sageli selgub, et osa oodatud mõjusid ei realiseeru, mis annab väärtuslikku infot tulevaste projektide paremaks planeerimiseks ja võimalike negatiivsete mõjude ennetamiseks. Selline pidev jälgimine ja olukorra hindamine aitab tuuleparke rajada looduskeskkonda arvestades.

Rohkem infot tuuleparkide keskkonnamõjude kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt – Taastuvenergia KKK | Keskkonnaportaal

Meie tuuleparkidega seonduv info on leitav meie kodulehel: www.vindr.ee/tuulepargid 

Samuti on palju väärtuslikku infot erinevate valdade kodulehtedel – kui Sinu koduvallas on mõni planeering algatatud, võiks see olla valla kodulehelt ka kenasti leitav. Küsimuste korral võib alati võtta ühendust meie meeskonnaga.

Viljandi valla eriplaneeringud https://www.viljandivald.ee/elukeskkond-transport-ehi-tus/planeerimine-ja-ehitus/eriplaneeringud

Lisainfot tuuleparkide mõjude kohta leiab veel: Keskkonnaameti kodulehelt – Taastuvenergia KKK.

Keskkonnaportaal. Terviseameti kodulehel – Tuuleparkide mõju inimese tervisele | Terviseamet.

Seotud materjalid

2026. aasta talvel viis Antropoloogia Keskus Unakvere ja Oorgu piirkonnas Vindr tellimusel läbi kogukonnauuringu. Uuringu käigus kaardistati kohalike elanike mõttemustrid ja hoiakud seoses energeetika valdkonnaga ning analüüsiti murekohti ja ootuseid seoses tuuleenergeetika valdkonna arendamisega ning tulevikuga laiemalt.

6.-7.mai 2026 viisime läbi vestlusringid Oorgu, Parika, Kaavere, Järtsaare, Unakvere, Paenasti ja Venevere inimestega. Vindr poolt esitletud slaidid on lisatud alla materjalide hulka.

Tutvu materjalidega:

Kes me oleme?

VINDR ON PÕHJAMAADE TEERAJAJA TUULEENERGIA TULEVIKUS

Vindr on Põhjamaade taastuvenergia ettevõte, mille eesmärk on olla tuleviku energeetika kujundaja. Arendame tuule- ja päikeseparke kasutades uusimaid tehnoloogiaid ning parimaid praktikad, et panustada varustuskindlusesse energiajulgeolekusse.

Meie tegevuse keskmes on vastutustundlik ja kestlik energiatootmine, mis omakorda loob uusi hüvesid kohalikele inimestele ja kogukondadele. Peame oluliseks, et iga projekt, mida arendame, oleks pikaajaline ja jätkusuutlik, nii ümbritseva keskkonna kui kohalike inimeste seisukohalt.

Meist Vindr

Imavere tuulepark

Järva vald & Türi vald

Staatus
Planeerimisjärgus
Asukoht
Järva vald & Türi vald
Tuulikute kõrgus
Kuni 250 m
Tuulikute arv
Kuni 28
Eeldatav kogutoodang
560 GWh/a

Imavere tuulepargi ala

KKK

Jah, kohalikel elanikel on õigus ja võimalus osaleda planeeringu protsessi raames toimuvates aruteludes ja avaldada oma arvamust tuuleparkide rajamise kohta.

Vindr viib ellu mitme-etapilist kogukonna kaasamist kogu planeerimisprotsessi vältel. Meie eesmärk on luua kontakt ning arendada ja hoida sisukat dialoogi nii tuulepargi mõjuala elanikega kui ka kogukonna liikmetega laiemalt. Samuti oleme alates planeeringi algatamisest tihedas kontaktis kohaliku omavalitsuse ametnike ja juhtidega.

Vindri kaasamistegevused täiendavad seadusest tulenevaid planeeringu avalikustamisega seotud kohustuslikke menetlusetappe sh Keskkonnamõjude Strateegilise Hindamise (KSH) raporti avalik arutelu ja planeeringu avalik väljapanek.

Soovime seeläbi pakkuda kogukonnale täiendavaid osalusvõimalusi juba enne formaalsete menetluste käivitumist ning nende käigus.

Tuulikute projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse Eesti ilmastikutingimustega ning nad on kavandatud taluma ka kargete ja väga külmade talvede tingimusi.

Talvistes tingimustes säilib teatud oht, et tuulikute jäätumisel võivad tuuliku labadelt eralduda ja kukkuda jäätükid. Eestis võib sellist olukorda ette tulla 5-6 päeval aastas. Need jäätükid, mis võivad tekkida pöörleval rootoril, on üldiselt väikesed, kuid tugeva tuule korral võivad nad lennata kuni 100 meetri kaugusele risti tuule suunast.

Tuulikud on varustatud anduritega, mis tuvastavad jäätumise ja vajadusel seiskavad tuuliku automaatselt. See võimaldab hooldustehnikutel turvaliselt jää tiivikute labadelt eemaldada enne tuuliku töö jätkamist.

Tuuliku võimalik süttimine on pigem haruldane nähtus. Selle ohu minimeerimiseks on tuulikud varustatud spetsiifiliste tuleohutuse seadmetega. Tuulikute erinevad komponendid on hoolikalt isoleeritud ning tuulikute välisosa koosneb peamiselt mittepõlevatest materjalidest nagu betoon ja metall.

Tuulepargi teede võrgustik võimaldab hea juurdepääsetavuse, mis tagab kiire ja tõhusa reageerimise võimalikele avariidele. Tuulikud on ööpäevaringselt automaatkontrolli all, mis võimaldab varajase rikete avastamise.

Tuulikute müra ei erine olemuselt teistest keskkonnamüra allikatest, nagu liiklus või tööstus.

Kaasaegsed tuulikud on ehitatud väga aerodünaamiliseks ning tehnoloogilisi arenguid on tehtud just müra vähendamiseks. Müra tekib peamiselt rootorilabade liikumisest läbi õhu ja turbiinis olevatest mehhanismidest. Müra hulk sõltub tuuliku mudelist, müra levik sõltub looduslikest mürabarjääridest, nagu maastiku vormid ja taimestik. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab, et tuulikute müra tase ei ületaks 45 dB (kaalutud ööpäevane keskmine müratase*), kuna sellest kõrgem tase võib mõnel inimesel põhjustada unehäireid või häiritust. Kui müra jääb alla kehtivate tervisekaitseliste piirnormide, ei kujuta see praeguste teadusandmete põhjal ohtu inimese tervisele.

Arendajal on kohustus Tuulikute täpset paiknemist planeerides tagada ettenähtud müra normtasemed. Arvutuslikke “mürakaarte” analüüsitakse väga põhjalikult, kui pargi käitamisel tuvastatakse järelseire jooksul lubatust suurem müratase, peab arendaja tuuliku seiskama.

Tartu Ülikooli teadlaste 2025. a teadusartiklite analüüs näitas, et tuulikute tekitatud piirnormidesse jääval elektromagnetväljal, vibratsioonil ja infrahelil ei ole teadusuuringud näidanud negatiivset mõju tervisele. Tänaseks pole leitud selgeid seoseid tuuliku kuuldava müra (sh madalsagedusliku müra) ja kliiniliselt väljendunud tervisemõjude vahel. (Tuulikute tervisemõjud: süstemaatiline ülevaade viimasel viieteistkümnel aastal eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud uuringutest).

Pöörlevad tuulikulabad võivad koos päikesepaistega kaasa tuua varjutuse. Tuulikutest tulenev varjutus sõltub peamiselt ilmastikuoludest ja tuuliku kõrgusest ning võib ulatuda kuni paari kilomeetri kaugusele.

Varjutamise puhul langevad liikuvad varjud maapinnale või hoonetele, põhjustades visuaalset häiringut, mida on oluline vähendada. Selleks koostatakse ekspertide poolt põhjalikud hinnangud ning vajadusel varustatakse tuulikud automaatsete väljalülitusseadmetega – kui süsteem tuvastab olukorra, kus võib tekkida liigne varjude vilkumine, peatatakse tuuliku töö.

Tänu põhjalikele keskkonnamõjude hindamistele ja kehtivatele normidele saab tuuleparkide võimalikud häiringud viia miinimumini.

Tuuleparkide mõju inimese tervisele on väga põhjalikult uuritud. Senised arvukad teadusuuringud ei ole leidnud seost terviseprobleemide ja tuulikute tekitatud müra (sealhulgas kuulmismüra, madalsageduslik müra või infraheli), varju virvenduse ega tuulegeneraatorite elektromagnetväljade (EMF) vahel. Rohkem infot seoses tervise teemadega on leitav Terviseameti kodulehel – Tuuleparkide mõju inimese tervisele | Terviseamet.

Kõik sõltub tuulikute arvust ja tuulepargi suurusest. Maismaatuuleparkide rajamisel võib üldpindala ulatuda sadade hektariteni, kuid tegelikult jääb tuulikute ja nende toimimiseks vajaliku taristu alla ainult väike osa. Näiteks Eestis oli 2022. aastal maismaatuuleparkide kogupindala 1002 hektarit, kuid otseselt tuulikutealune pind moodustas sellest vaid 62 hektarit. Tuulikud tuleb paigutada hajutatult, et vältida olukorda, kus üks tuulik “püüab kinni” teisele vajaliku tuuleenergia. Maaomanikud saavad jätkata oma maa kasutamist, näiteks põllumajanduses või metsanduses, kui see ei jää otseselt tuuliku vahetusse lähedusse.

Taanis on samuti levinud praktika rajada tuulepargid põllumajandusmaadele, võimaldades maaomanikel jätkata põllumajandustegevust tuulikute vahel tõestades, et taastuvenergia ja põllumajandus saavad edukalt koos eksisteerida ning maa kasutus võib olla mitmekülgne ja tõhus.

Tuuleparkide rajamine ei eelda üldiselt ulatuslikku metsaraiet. Kui metsaraiet on siiski vaja, toimub see peamiselt tuulikuosade transpordikoridoride rajamiseks, teede laiendamiseks ning tuuliku vundamendi ja ehitusplatsi ettevalmistamiseks. Meie eesmärk on säilitada võimalikult palju looduslikku taimestikku, et toetada ökosüsteemide vastupidavust keskkonnamuutustele. Sellised looduslikud puhvertsoonid aitavad vähendada ka võimalikke müra- või visuaalseid häiringuid, luues vahemaa inimtegevuse ja looduslike elupaikade vahel. 

Keskmiselt arvestatakse ühe tuuliku ja selle taristu rajamiseks vajalike raadamistööde pindalaks umbes 2-3 hektarit. See hõlmab nii tuuliku aluspinda kui ka ligipääsuteid. Raadamise vajadust hinnatakse igal projektil individuaalselt, võttes arvesse nii looduskeskkonna säilitamist kui ka tuulepargi tehnilisi vajadusi. 

Tuuleparkide mõju looduskeskkonnale on põhjalikult uuritud ning enne iga pargi rajamist viiakse läbi põhjalik keskkonnamõjude hindamine vastavalt seadusele (KMHKS). See protsess aitab analüüsida võimalikke mõjusid ja valida asukohti, kus looduskeskkonnale avalduv mõju on minimaalne.

Tuuleparkide rajamisel kehtivad ranged piirangud – näiteks ei tohi tuulikuid kavandada looduskaitsealadele ega kaitsealuste liikide pesitsuspaikade lähedusse. Lisaks prognoositakse võimalike keskkonnamõjude esinemise tõenäosust, et arendaja saaks rakendada tõhusaid leevendusmeetmeid. Samuti tõendavad välisriikide, sh põhjamaade, praktikad, et selline lähenemine aitab tagada keskkonnahoidlikuma planeerimise ning jätkusuutliku arendustegevuse.

Eestis on eriti tundlikud liigid suured ja vähese manööverdamisvõimega linnud, näiteks väikeluiged, kelle puhul on juhuslike vaatluste käigus täheldatud kokkupõrkeid kõrgepingeliinidega oluliste rändeteede läheduses. Planeerimisprotsessis kaardistatakse sellised riskid põhjalikult, tuues esile olulised pesitsus- ja rändepeatuskohad ning liikumisteed. Sageli tuvastatakse sellistes uuringutes piirkondlikku liigirohkust, mis aitab samal ajal paremini kaardistada Eesti elurikkust tervikuna.

Keskkonnaseire ei lõpe kunagi tuulepargi valmimisega. Järelseire raames jälgitakse tuulepargi läheduses toimuvat ka pärast selle käivitamist, et kaardistada tegelikud mõjud ja võrrelda neid esialgsete prognoosidega. Sageli selgub, et osa oodatud mõjusid ei realiseeru, mis annab väärtuslikku infot tulevaste projektide paremaks planeerimiseks ja võimalike negatiivsete mõjude ennetamiseks. Selline pidev jälgimine ja olukorra hindamine aitab tuuleparke rajada looduskeskkonda arvestades.

Rohkem infot tuuleparkide keskkonnamõjude kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt – Taastuvenergia KKK | Keskkonnaportaal

Meie tuuleparkidega seonduv info on leitav meie kodulehel: www.vindr.ee/tuulepargid 

Samuti on palju väärtuslikku infot erinevate valdade kodulehtedel – kui Sinu koduvallas on mõni planeering algatatud, võiks see olla valla kodulehelt ka kenasti leitav. Küsimuste korral võib alati võtta ühendust meie meeskonnaga.

Järva valla eriplaneeringud https://jarvavald.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/arendus-ja-ehitus/eriplaneeringud/

Lisainfot tuuleparkide mõjude kohta leiab veel: Keskkonnaameti kodulehelt – Taastuvenergia KKK.

Keskkonnaportaal. Terviseameti kodulehel – Tuuleparkide mõju inimese tervisele | Terviseamet.

Kes me oleme?

VINDR ON PÕHJAMAADE TEERAJAJA TUULEENERGIA TULEVIKUS

Vindr on Põhjamaade taastuvenergia ettevõte, mille eesmärk on olla tuleviku energeetika kujundaja. Arendame tuule- ja päikeseparke kasutades uusimaid tehnoloogiaid ning parimaid praktikad, et panustada varustuskindlusesse energiajulgeolekusse.

Meie tegevuse keskmes on vastutustundlik ja kestlik energiatootmine, mis omakorda loob uusi hüvesid kohalikele inimestele ja kogukondadele. Peame oluliseks, et iga projekt, mida arendame, oleks pikaajaline ja jätkusuutlik, nii ümbritseva keskkonna kui kohalike inimeste seisukohalt.

Meist Vindr

Raka tuulepark

Järva vald

Staatus
Planeerimisjärgus
Asukoht
Raka küla
Tuulikute kõrgus
Kuni 250 m
Tuulikute arv
Kuni 5
Eeldatav kogutoodang
Ca 100 GWh/aastas

Raka tuulepargi ala

KKK

Jah, kohalikel elanikel on õigus ja võimalus osaleda planeeringu protsessi raames toimuvates aruteludes ja avaldada oma arvamust tuuleparkide rajamise kohta.

Vindr viib ellu mitme-etapilist kogukonna kaasamist kogu planeerimisprotsessi vältel. Meie eesmärk on luua kontakt ning arendada ja hoida sisukat dialoogi nii tuulepargi mõjuala elanikega kui ka kogukonna liikmetega laiemalt. Samuti oleme alates planeeringi algatamisest tihedas kontaktis kohaliku omavalitsuse ametnike ja juhtidega.

Vindri kaasamistegevused täiendavad seadusest tulenevaid planeeringu avalikustamisega seotud kohustuslikke menetlusetappe sh Keskkonnamõjude Strateegilise Hindamise (KSH) raporti avalik arutelu ja planeeringu avalik väljapanek.

Soovime seeläbi pakkuda kogukonnale täiendavaid osalusvõimalusi juba enne formaalsete menetluste käivitumist ning nende käigus.

Tuulikute projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse Eesti ilmastikutingimustega ning nad on kavandatud taluma ka kargete ja väga külmade talvede tingimusi.

Talvistes tingimustes säilib teatud oht, et tuulikute jäätumisel võivad tuuliku labadelt eralduda ja kukkuda jäätükid. Eestis võib sellist olukorda ette tulla 5-6 päeval aastas. Need jäätükid, mis võivad tekkida pöörleval rootoril, on üldiselt väikesed, kuid tugeva tuule korral võivad nad lennata kuni 100 meetri kaugusele risti tuule suunast.

Tuulikud on varustatud anduritega, mis tuvastavad jäätumise ja vajadusel seiskavad tuuliku automaatselt. See võimaldab hooldustehnikutel turvaliselt jää tiivikute labadelt eemaldada enne tuuliku töö jätkamist.

Tuuliku võimalik süttimine on pigem haruldane nähtus. Selle ohu minimeerimiseks on tuulikud varustatud spetsiifiliste tuleohutuse seadmetega. Tuulikute erinevad komponendid on hoolikalt isoleeritud ning tuulikute välisosa koosneb peamiselt mittepõlevatest materjalidest nagu betoon ja metall.

Tuulepargi teede võrgustik võimaldab hea juurdepääsetavuse, mis tagab kiire ja tõhusa reageerimise võimalikele avariidele. Tuulikud on ööpäevaringselt automaatkontrolli all, mis võimaldab varajase rikete avastamise.

Tuulikute müra ei erine olemuselt teistest keskkonnamüra allikatest, nagu liiklus või tööstus.

Kaasaegsed tuulikud on ehitatud väga aerodünaamiliseks ning tehnoloogilisi arenguid on tehtud just müra vähendamiseks. Müra tekib peamiselt rootorilabade liikumisest läbi õhu ja turbiinis olevatest mehhanismidest. Müra hulk sõltub tuuliku mudelist, müra levik sõltub looduslikest mürabarjääridest, nagu maastiku vormid ja taimestik. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab, et tuulikute müra tase ei ületaks 45 dB (kaalutud ööpäevane keskmine müratase*), kuna sellest kõrgem tase võib mõnel inimesel põhjustada unehäireid või häiritust. Kui müra jääb alla kehtivate tervisekaitseliste piirnormide, ei kujuta see praeguste teadusandmete põhjal ohtu inimese tervisele.

Arendajal on kohustus Tuulikute täpset paiknemist planeerides tagada ettenähtud müra normtasemed. Arvutuslikke “mürakaarte” analüüsitakse väga põhjalikult, kui pargi käitamisel tuvastatakse järelseire jooksul lubatust suurem müratase, peab arendaja tuuliku seiskama.

Tartu Ülikooli teadlaste 2025. a teadusartiklite analüüs näitas, et tuulikute tekitatud piirnormidesse jääval elektromagnetväljal, vibratsioonil ja infrahelil ei ole teadusuuringud näidanud negatiivset mõju tervisele. Tänaseks pole leitud selgeid seoseid tuuliku kuuldava müra (sh madalsagedusliku müra) ja kliiniliselt väljendunud tervisemõjude vahel. (Tuulikute tervisemõjud: süstemaatiline ülevaade viimasel viieteistkümnel aastal eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud uuringutest).

Pöörlevad tuulikulabad võivad koos päikesepaistega kaasa tuua varjutuse. Tuulikutest tulenev varjutus sõltub peamiselt ilmastikuoludest ja tuuliku kõrgusest ning võib ulatuda kuni paari kilomeetri kaugusele.

Varjutamise puhul langevad liikuvad varjud maapinnale või hoonetele, põhjustades visuaalset häiringut, mida on oluline vähendada. Selleks koostatakse ekspertide poolt põhjalikud hinnangud ning vajadusel varustatakse tuulikud automaatsete väljalülitusseadmetega – kui süsteem tuvastab olukorra, kus võib tekkida liigne varjude vilkumine, peatatakse tuuliku töö.

Tänu põhjalikele keskkonnamõjude hindamistele ja kehtivatele normidele saab tuuleparkide võimalikud häiringud viia miinimumini.

Tuuleparkide mõju inimese tervisele on väga põhjalikult uuritud. Senised arvukad teadusuuringud ei ole leidnud seost terviseprobleemide ja tuulikute tekitatud müra (sealhulgas kuulmismüra, madalsageduslik müra või infraheli), varju virvenduse ega tuulegeneraatorite elektromagnetväljade (EMF) vahel. Rohkem infot seoses tervise teemadega on leitav Terviseameti kodulehel – Tuuleparkide mõju inimese tervisele | Terviseamet.

Kõik sõltub tuulikute arvust ja tuulepargi suurusest. Maismaatuuleparkide rajamisel võib üldpindala ulatuda sadade hektariteni, kuid tegelikult jääb tuulikute ja nende toimimiseks vajaliku taristu alla ainult väike osa. Näiteks Eestis oli 2022. aastal maismaatuuleparkide kogupindala 1002 hektarit, kuid otseselt tuulikutealune pind moodustas sellest vaid 62 hektarit. Tuulikud tuleb paigutada hajutatult, et vältida olukorda, kus üks tuulik “püüab kinni” teisele vajaliku tuuleenergia. Maaomanikud saavad jätkata oma maa kasutamist, näiteks põllumajanduses või metsanduses, kui see ei jää otseselt tuuliku vahetusse lähedusse.

Taanis on samuti levinud praktika rajada tuulepargid põllumajandusmaadele, võimaldades maaomanikel jätkata põllumajandustegevust tuulikute vahel tõestades, et taastuvenergia ja põllumajandus saavad edukalt koos eksisteerida ning maa kasutus võib olla mitmekülgne ja tõhus.

Tuuleparkide rajamine ei eelda üldiselt ulatuslikku metsaraiet. Kui metsaraiet on siiski vaja, toimub see peamiselt tuulikuosade transpordikoridoride rajamiseks, teede laiendamiseks ning tuuliku vundamendi ja ehitusplatsi ettevalmistamiseks. Meie eesmärk on säilitada võimalikult palju looduslikku taimestikku, et toetada ökosüsteemide vastupidavust keskkonnamuutustele. Sellised looduslikud puhvertsoonid aitavad vähendada ka võimalikke müra- või visuaalseid häiringuid, luues vahemaa inimtegevuse ja looduslike elupaikade vahel. 

Keskmiselt arvestatakse ühe tuuliku ja selle taristu rajamiseks vajalike raadamistööde pindalaks umbes 2-3 hektarit. See hõlmab nii tuuliku aluspinda kui ka ligipääsuteid. Raadamise vajadust hinnatakse igal projektil individuaalselt, võttes arvesse nii looduskeskkonna säilitamist kui ka tuulepargi tehnilisi vajadusi. 

Tuuleparkide mõju looduskeskkonnale on põhjalikult uuritud ning enne iga pargi rajamist viiakse läbi põhjalik keskkonnamõjude hindamine vastavalt seadusele (KMHKS). See protsess aitab analüüsida võimalikke mõjusid ja valida asukohti, kus looduskeskkonnale avalduv mõju on minimaalne.

Tuuleparkide rajamisel kehtivad ranged piirangud – näiteks ei tohi tuulikuid kavandada looduskaitsealadele ega kaitsealuste liikide pesitsuspaikade lähedusse. Lisaks prognoositakse võimalike keskkonnamõjude esinemise tõenäosust, et arendaja saaks rakendada tõhusaid leevendusmeetmeid. Samuti tõendavad välisriikide, sh põhjamaade, praktikad, et selline lähenemine aitab tagada keskkonnahoidlikuma planeerimise ning jätkusuutliku arendustegevuse.

Eestis on eriti tundlikud liigid suured ja vähese manööverdamisvõimega linnud, näiteks väikeluiged, kelle puhul on juhuslike vaatluste käigus täheldatud kokkupõrkeid kõrgepingeliinidega oluliste rändeteede läheduses. Planeerimisprotsessis kaardistatakse sellised riskid põhjalikult, tuues esile olulised pesitsus- ja rändepeatuskohad ning liikumisteed. Sageli tuvastatakse sellistes uuringutes piirkondlikku liigirohkust, mis aitab samal ajal paremini kaardistada Eesti elurikkust tervikuna.

Keskkonnaseire ei lõpe kunagi tuulepargi valmimisega. Järelseire raames jälgitakse tuulepargi läheduses toimuvat ka pärast selle käivitamist, et kaardistada tegelikud mõjud ja võrrelda neid esialgsete prognoosidega. Sageli selgub, et osa oodatud mõjusid ei realiseeru, mis annab väärtuslikku infot tulevaste projektide paremaks planeerimiseks ja võimalike negatiivsete mõjude ennetamiseks. Selline pidev jälgimine ja olukorra hindamine aitab tuuleparke rajada looduskeskkonda arvestades.

Rohkem infot tuuleparkide keskkonnamõjude kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt – Taastuvenergia KKK | Keskkonnaportaal

Meie tuuleparkidega seonduv info on leitav meie kodulehel: www.vindr.ee/tuulepargid 

Samuti on palju väärtuslikku infot erinevate valdade kodulehtedel – kui Sinu koduvallas on mõni planeering algatatud, võiks see olla valla kodulehelt ka kenasti leitav. Küsimuste korral võib alati võtta ühendust meie meeskonnaga.

Järva valla eriplaneeringud https://jarvavald.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/arendus-ja-ehitus/eriplaneeringud/

Lisainfot tuuleparkide mõjude kohta leiab veel: Keskkonnaameti kodulehelt – Taastuvenergia KKK.

Keskkonnaportaal. Terviseameti kodulehel – Tuuleparkide mõju inimese tervisele | Terviseamet.

Kes me oleme?

VINDR ON PÕHJAMAADE TEERAJAJA TUULEENERGIA TULEVIKUS

Vindr on Põhjamaade taastuvenergia ettevõte, mille eesmärk on olla tuleviku energeetika kujundaja. Arendame tuule- ja päikeseparke kasutades uusimaid tehnoloogiaid ning parimaid praktikad, et panustada varustuskindlusesse energiajulgeolekusse.

Meie tegevuse keskmes on vastutustundlik ja kestlik energiatootmine, mis omakorda loob uusi hüvesid kohalikele inimestele ja kogukondadele. Peame oluliseks, et iga projekt, mida arendame, oleks pikaajaline ja jätkusuutlik, nii ümbritseva keskkonna kui kohalike inimeste seisukohalt.

 

Meist Vindr
This site is registered on wpml.org as a development site. Switch to a production site key to remove this banner.