Jah, kohalikel elanikel on õigus ja võimalus osaleda planeeringu protsessi raames toimuvates aruteludes ja avaldada oma arvamust tuuleparkide rajamise kohta.

Vindr viib ellu mitme-etapilist kogukonna kaasamist kogu planeerimisprotsessi vältel. Meie eesmärk on luua kontakt ning arendada ja hoida sisukat dialoogi nii tuulepargi mõjuala elanikega kui ka kogukonna liikmetega laiemalt. Samuti oleme alates planeeringi algatamisest tihedas kontaktis kohaliku omavalitsuse ametnike ja juhtidega.

Vindri kaasamistegevused täiendavad seadusest tulenevaid planeeringu avalikustamisega seotud kohustuslikke menetlusetappe sh Keskkonnamõjude Strateegilise Hindamise (KSH) raporti avalik arutelu ja planeeringu avalik väljapanek.

Soovime seeläbi pakkuda kogukonnale täiendavaid osalusvõimalusi juba enne formaalsete menetluste käivitumist ning nende käigus.

Tuulikute projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse Eesti ilmastikutingimustega ning nad on kavandatud taluma ka kargete ja väga külmade talvede tingimusi.

Talvistes tingimustes säilib teatud oht, et tuulikute jäätumisel võivad tuuliku labadelt eralduda ja kukkuda jäätükid. Eestis võib sellist olukorda ette tulla 5-6 päeval aastas. Need jäätükid, mis võivad tekkida pöörleval rootoril, on üldiselt väikesed, kuid tugeva tuule korral võivad nad lennata kuni 100 meetri kaugusele risti tuule suunast.

Tuulikud on varustatud anduritega, mis tuvastavad jäätumise ja vajadusel seiskavad tuuliku automaatselt. See võimaldab hooldustehnikutel turvaliselt jää tiivikute labadelt eemaldada enne tuuliku töö jätkamist.

Tuuliku võimalik süttimine on pigem haruldane nähtus. Selle ohu minimeerimiseks on tuulikud varustatud spetsiifiliste tuleohutuse seadmetega. Tuulikute erinevad komponendid on hoolikalt isoleeritud ning tuulikute välisosa koosneb peamiselt mittepõlevatest materjalidest nagu betoon ja metall.

Tuulepargi teede võrgustik võimaldab hea juurdepääsetavuse, mis tagab kiire ja tõhusa reageerimise võimalikele avariidele. Tuulikud on ööpäevaringselt automaatkontrolli all, mis võimaldab varajase rikete avastamise.

Tuulikute müra ei erine olemuselt teistest keskkonnamüra allikatest, nagu liiklus või tööstus.

Kaasaegsed tuulikud on ehitatud väga aerodünaamiliseks ning tehnoloogilisi arenguid on tehtud just müra vähendamiseks. Müra tekib peamiselt rootorilabade liikumisest läbi õhu ja turbiinis olevatest mehhanismidest. Müra hulk sõltub tuuliku mudelist, müra levik sõltub looduslikest mürabarjääridest, nagu maastiku vormid ja taimestik. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab, et tuulikute müra tase ei ületaks 45 dB (kaalutud ööpäevane keskmine müratase*), kuna sellest kõrgem tase võib mõnel inimesel põhjustada unehäireid või häiritust. Kui müra jääb alla kehtivate tervisekaitseliste piirnormide, ei kujuta see praeguste teadusandmete põhjal ohtu inimese tervisele.

Arendajal on kohustus Tuulikute täpset paiknemist planeerides tagada ettenähtud müra normtasemed. Arvutuslikke “mürakaarte” analüüsitakse väga põhjalikult, kui pargi käitamisel tuvastatakse järelseire jooksul lubatust suurem müratase, peab arendaja tuuliku seiskama.

Tartu Ülikooli teadlaste 2025. a teadusartiklite analüüs näitas, et tuulikute tekitatud piirnormidesse jääval elektromagnetväljal, vibratsioonil ja infrahelil ei ole teadusuuringud näidanud negatiivset mõju tervisele. Tänaseks pole leitud selgeid seoseid tuuliku kuuldava müra (sh madalsagedusliku müra) ja kliiniliselt väljendunud tervisemõjude vahel. (Tuulikute tervisemõjud: süstemaatiline ülevaade viimasel viieteistkümnel aastal eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud uuringutest).

Pöörlevad tuulikulabad võivad koos päikesepaistega kaasa tuua varjutuse. Tuulikutest tulenev varjutus sõltub peamiselt ilmastikuoludest ja tuuliku kõrgusest ning võib ulatuda kuni paari kilomeetri kaugusele.

Varjutamise puhul langevad liikuvad varjud maapinnale või hoonetele, põhjustades visuaalset häiringut, mida on oluline vähendada. Selleks koostatakse ekspertide poolt põhjalikud hinnangud ning vajadusel varustatakse tuulikud automaatsete väljalülitusseadmetega – kui süsteem tuvastab olukorra, kus võib tekkida liigne varjude vilkumine, peatatakse tuuliku töö.

Tänu põhjalikele keskkonnamõjude hindamistele ja kehtivatele normidele saab tuuleparkide võimalikud häiringud viia miinimumini.

Tuuleparkide mõju inimese tervisele on väga põhjalikult uuritud. Senised arvukad teadusuuringud ei ole leidnud seost terviseprobleemide ja tuulikute tekitatud müra (sealhulgas kuulmismüra, madalsageduslik müra või infraheli), varju virvenduse ega tuulegeneraatorite elektromagnetväljade (EMF) vahel. Rohkem infot seoses tervise teemadega on leitav Terviseameti kodulehel – Tuuleparkide mõju inimese tervisele | Terviseamet.

Kõik sõltub tuulikute arvust ja tuulepargi suurusest. Maismaatuuleparkide rajamisel võib üldpindala ulatuda sadade hektariteni, kuid tegelikult jääb tuulikute ja nende toimimiseks vajaliku taristu alla ainult väike osa. Näiteks Eestis oli 2022. aastal maismaatuuleparkide kogupindala 1002 hektarit, kuid otseselt tuulikutealune pind moodustas sellest vaid 62 hektarit. Tuulikud tuleb paigutada hajutatult, et vältida olukorda, kus üks tuulik “püüab kinni” teisele vajaliku tuuleenergia. Maaomanikud saavad jätkata oma maa kasutamist, näiteks põllumajanduses või metsanduses, kui see ei jää otseselt tuuliku vahetusse lähedusse.

Taanis on samuti levinud praktika rajada tuulepargid põllumajandusmaadele, võimaldades maaomanikel jätkata põllumajandustegevust tuulikute vahel tõestades, et taastuvenergia ja põllumajandus saavad edukalt koos eksisteerida ning maa kasutus võib olla mitmekülgne ja tõhus.

Tuuleparkide rajamine ei eelda üldiselt ulatuslikku metsaraiet. Kui metsaraiet on siiski vaja, toimub see peamiselt tuulikuosade transpordikoridoride rajamiseks, teede laiendamiseks ning tuuliku vundamendi ja ehitusplatsi ettevalmistamiseks. Meie eesmärk on säilitada võimalikult palju looduslikku taimestikku, et toetada ökosüsteemide vastupidavust keskkonnamuutustele. Sellised looduslikud puhvertsoonid aitavad vähendada ka võimalikke müra- või visuaalseid häiringuid, luues vahemaa inimtegevuse ja looduslike elupaikade vahel. 

Keskmiselt arvestatakse ühe tuuliku ja selle taristu rajamiseks vajalike raadamistööde pindalaks umbes 2-3 hektarit. See hõlmab nii tuuliku aluspinda kui ka ligipääsuteid. Raadamise vajadust hinnatakse igal projektil individuaalselt, võttes arvesse nii looduskeskkonna säilitamist kui ka tuulepargi tehnilisi vajadusi. 

Tuuleparkide mõju looduskeskkonnale on põhjalikult uuritud ning enne iga pargi rajamist viiakse läbi põhjalik keskkonnamõjude hindamine vastavalt seadusele (KMHKS). See protsess aitab analüüsida võimalikke mõjusid ja valida asukohti, kus looduskeskkonnale avalduv mõju on minimaalne.

Tuuleparkide rajamisel kehtivad ranged piirangud – näiteks ei tohi tuulikuid kavandada looduskaitsealadele ega kaitsealuste liikide pesitsuspaikade lähedusse. Lisaks prognoositakse võimalike keskkonnamõjude esinemise tõenäosust, et arendaja saaks rakendada tõhusaid leevendusmeetmeid. Samuti tõendavad välisriikide, sh põhjamaade, praktikad, et selline lähenemine aitab tagada keskkonnahoidlikuma planeerimise ning jätkusuutliku arendustegevuse.

Eestis on eriti tundlikud liigid suured ja vähese manööverdamisvõimega linnud, näiteks väikeluiged, kelle puhul on juhuslike vaatluste käigus täheldatud kokkupõrkeid kõrgepingeliinidega oluliste rändeteede läheduses. Planeerimisprotsessis kaardistatakse sellised riskid põhjalikult, tuues esile olulised pesitsus- ja rändepeatuskohad ning liikumisteed. Sageli tuvastatakse sellistes uuringutes piirkondlikku liigirohkust, mis aitab samal ajal paremini kaardistada Eesti elurikkust tervikuna.

Keskkonnaseire ei lõpe kunagi tuulepargi valmimisega. Järelseire raames jälgitakse tuulepargi läheduses toimuvat ka pärast selle käivitamist, et kaardistada tegelikud mõjud ja võrrelda neid esialgsete prognoosidega. Sageli selgub, et osa oodatud mõjusid ei realiseeru, mis annab väärtuslikku infot tulevaste projektide paremaks planeerimiseks ja võimalike negatiivsete mõjude ennetamiseks. Selline pidev jälgimine ja olukorra hindamine aitab tuuleparke rajada looduskeskkonda arvestades.

Rohkem infot tuuleparkide keskkonnamõjude kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt – Taastuvenergia KKK | Keskkonnaportaal

Meie tuuleparkidega seonduv info on leitav meie kodulehel: www.vindr.ee/tuulepargid 

Samuti on palju väärtuslikku infot erinevate valdade kodulehtedel – kui Sinu koduvallas on mõni planeering algatatud, peab see olema valla kodulehelt ka kenasti leitav. Küsimuste korral võib alati võtta ühendust meie meeskonnaga.

Viljandi valla eriplaneeringud https://www.viljandivald.ee/elukeskkond-transport-ehi-tus/planeerimine-ja-ehitus/eriplaneeringud

Lisainfot tuuleparkide mõjude kohta leiab veel: Keskkonnaameti kodulehelt – Taastuvenergia KKK.

Keskkonnaportaal. Terviseameti kodulehel – Tuuleparkide mõju inimese tervisele | Terviseamet.