Eestis tarbitakse täna rohkem elektrit, kui me koha peal toodame. Tootmise kasvu panustamine on oluline, kui soovime kindlust, et elekter on olemas igal hetkel. Sama murekoht on naaberriikidel Soome ja Rootsi, kellelt oleme seni elektrit importinud – ka nemad on kogenud olukordi, kus tootmisvõimsustest jääb ajutiselt puudu. 2024. aastal oli Soome aastane elektrienergia puudujääk 3 TWh - võrdluseks: Eestisisene tarbimine oli eelmisel aastal ligikaudu 8 TWh.

Piisava toodangu puudumisel või tehniliste piirangute tõttu ülekandeliinidel muutub meie energiasüsteem haavatavaks. Oluline on, et lokaalne ja hajutatud energiatootmine muudab meid vastupidavamaks. Taastuvenergia tootmine on Eesti Vabariigi energiapoliitika keskne eesmärk ning tuuleenergial on selles kandev roll. Selle juures aga on oluline kohalike õigustatud küsimused saaksid vastuse. Energiatootmine on ju seotud meie igapäevase heaolu ja kindlustundega.

Planeeringu algatamisest esimese tuuliku tööle hakkamiseni võib mööduda viis või enamgi aastat. Juba enne planeeringu algatamist tehakse põhjalik eeltöö sobiva tuulepargi ala leidmiseks ja esmased keskkonna- ja sotsiaalsed analüüsid. Alles seejärel jõutakse planeeringu kavandamiseni. Edasise planeeringu menetluse käigus hinnatakse veelgi detailsemalt keskkonnamõjusid. Tuulepargi planeerimisel on igal inimesel võimalik kaasa rääkida. Avalikud arutelud, personaalne suhtlus, spetsialistide hinnangud – kõik see on osa protsessist, mitte pelgalt formaalsus. Koostöö läbi saab planeering vaid paremaks. Nii nagu meeskonnaspordis, toimib tiimitöö paremini!

Kui räägitakse tuuleparkide rajamisest, kõlab sageli küsimus: “Aga mida mina sellest saan?” Küsimus, mis vajab ausat ja sisukat vastust.

Alates 2023. aastast kehtestati nn “tuulikutasu”, mille kaudu saab kohalik omavalitsus eelarvesse iga-aastaselt kuni 1% tuulepargi müügitulust valla ja kohalike elanike heaks. Saadav tasu on seadusest tulenev ning pakub kogukonnale läbipaistvat ja usaldusväärset mehhanismi, andes kohalikele kindluse, et arendusega kaasneb reaalne hüvitis, mis suunatakse enim mõjutatud piirkonda. Summast pool jaguneb tuulikutest kuni kolme kilomeetri kaugusel elavate leibkondade vahel ja ülejäänud saab kohalik omavalitsus suunata oluliste projektide elluviimiseks.

Tuuleenergia ei ole pelgalt roheline lahendus, vaid ka regionaalpolitiiline võimalus. Rahvusvahelised kogemused Taanist ja Saksamaalt näitavad, et tuuleparkide rajamisega kaasnes märkimisväärne kohaliku ettevõtluse elavnemine, sest kohalike ehitus- ja transpordiettevõtetega sõlmiti mahukad lepingud projektide teostamiseks. Ühe näitena võib tuua Paldiski, kus hooldusmeeskonnad on söögikohtade põhiklientuur. Tuuleparkide arendustel on potentsiaal tuua märkimisväärsed investeeringud piirkondadesse, kuhu need muidu kuigi sageli ei satu.

Koostöös kogukonnaga on võimalik tagada, et töökohad ja majanduslik tulu jäävad kohapeale. Elektritootjad soovivad kohalikku heaollu päriselt panustada – oleme pikaajaliseks partneriks. Selleks on oluline dialoog ja kohalike vajaduste mõistmine, et luua omaltpoolt lisaväärtus.

Mõistame, et suurprojektidega kaasnevad murekohad. Need on täna valdavalt seotud tervisemõjude, mürataseme ja looduskeskkonnaga. Inimesed ootavad selgeid sõnumeid ja usalduslikke allikaid.

Eesti Terviseamet kinnitab, et korralikult projekteeritud tuulikud ei kujuta endast inimeste tervisele ohtu. Eesti normid on ranged – tuulik ei tohi asuda elumajale liiga lähedal ning müra ei tohi ületada lubatud tasemeid. Iga arendaja peab juba planeerimisfaasis helikaarte analüüsima ning ka arenduse valmimisel teostama mõõtmiseid. Ühegi elektritootja huvi ei ole, et tuulepargi tööle hakkamisel see võimaliku müra tõttu seisata tuleb – seega on planeering peab olema väga põhjalik.

Keskkonnamõju hindamine on teaduslik protsess, milles osalevad sõltumatud eksperdid. Ühtegi tuuleparki ei saa rajada ilma selge tõenduseta, et see ei kahjusta elukeskkonda – olgu selleks linnustik, metsaelupaigad või ökosüsteemid.

Arendajate, riigi, kohaliku omavalitsuse ja elanike roll on koostöös leida lahendusi, mis seisavad kõikide huvide eest. Avatud suhtlus loob selguse ja turvatunde. Pigem on küsimus selles, kas suudame näha arendust osana oma tuleviku kujundamisest. Kas me laseme võimalusel mööda minna või kasutame seda teadlikult ja targalt? Tuulepargid ei sobi igasse kohta, põhjalik eeltöö ja arutelud loovad eeldused projektideks, kus tuulest kasvab kasu paljudele.

Vindr arendab taastuvenergeetikaprojekte Põhja- ja Baltimaades. Vindr on pikaajaline partner kohalikele - oleme tuuleparkide arendaja, ehitaja kui ka operaator kogu selle elutsükli jooksul. Vindr Groupi omanik on Euroopa üks suuremaid taristuinvesteeringutele keskendunud investeerimisfonde InfraVia Capital Partners. Vindri eesmärgiks on investeerida Põhjala-Baltimaade regiooni 2030. aastaks 1,3 miljardit eurot. Eestisse plaanib Vindr investeerida 2030. aastaks 300 miljonit eurot.