Jah, kohalikel elanikel on õigus ja võimalus osaleda aruteludes ja avaldada oma arvamust tuuleparkide rajamise kohta. Jagame igakülgselt infot ning vastame küsimustele, mis inimestel tekivad. Samuti oleme valmis kohtuma erinevate piirkondade elanikega ning kohaliku omavalitsuse juhtidega. Ametlikku tagasisidet projektile on võimalik anda keskkonnamõjude hindamise käigus, mille käigus toimuvad avalikud arutelud.

Meie eesmärk on töötada koos kogukondadega, et leida lahendused, mis sobivad kõigile osapooltele.

Planeeringuprotsessi juhib kohalik omavalitsus, tagades kaasava ja läbipaistva protsessi. Elanikel on võimalus esitada küsimusi ja jagada oma seisukohti nii omavalitsuse kui ka arendajaga, et nende arvamused oleksid otsuste tegemisel arvesse võetud. 

Tuulikute projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse Eesti ilmastikutingimustega ning nad on kavandatud taluma ka karmide talvede tingimusi. Meil on Eestile sarnastes kliimatingimustes tuulepargi ehitamise ja opereerimise kogemus Rootsist, kus 2023. aastal valmis 33 tuulikuga Björkvattneti tuulepark.  

Talvistes tingimustes säilib teatud oht, et tuulikute jäätumisel võivad tuuliku labadelt eralduda ja kukkuda jäätukid. Eestis võib sellist olukorda ette tulla 5-6 päeval aastas. Need jäätükid, mis võivad tekkida pöörleval rootoril, on üldiselt väikesed, kuid tugeva tuule korral võivad nad lennata kuni 100 meetri kaugusele risti tuule suunast. 

Tuulikud on varustatud anduritega, mis tuvastavad jäätumise ja vajadusel seiskavad tuuliku automaatselt. See võimaldab hooldustehnikutel turvaliselt eemaldada jää tiivikute labadelt enne tuuliku töö jätkamist. 

Teiseks, väga haruldaseks ohuks on tuuliku võimalik süttimine. Selle ohu minimeerimiseks on tuulikud varustatud tuleohutuse meetmetega. Tuulikute komponendid, mis võivad sisaldada kergesti süttivaid materjale, on hoolikalt paigaldatud ning tuulikute välisosa koosneb peamiselt mittepõlevatest materjalidest nagu betoon ja metall.  

Tuulepargi teedevõrgustik võimaldab hea juurdepääsetavuse, mis tagab kiire ja tõhusa reageerimise võimalikele avariidele. Tuulikud on ööpäevaringselt automaatika kontrolli all, mis võimaldab varajase tulekahju avastamise. Tule levimisvõimalus ümbritsevatele aladele on äärmiselt ebatõenäoline.  

Tuulikute täpset paiknemist planeerides modelleeritakse mürakaart, mis arvutab välja tuulikute poolt tekitava müra leviku piirkonnas. Mürakaart lähtub eeldusest, et kõik tuulikud töötavad samaaegselt maksimaalses töörežiimis ning müra levib võrdselt kõigis suundades. Reaalsuses on müratase alati madalam, sest müra levib ühes kindlas suunas alla tuult ning neeldub ja peegeldub maastikul. Samuti ei võta mürakaart arvesse maastikul olevaid objekte, näiteks puid, mis helisid väga hästi summutavad.  

Kaasaegsete tuulikute müra on tegelikult üsna tagasihoidlik, eriti kui võrrelda seda näiteks raske- või puidutööstuse müraga. Kuid on tõsi, et tuulikute labade liikumisega kaasneb teatud sahin, mida võib kuulda tuulepargi läheduses. Siiski ei ulatu isegi tänapäeva võimsaimate elektrituulikute tekitatav müra üle lubatud müranormide kaugemale kui umbes 700 meetrit tuulikust – ja seda kõige konservatiivsemate hinnangute järgi. 

Vindr’i eesmärk on alati planeerida tuulepargid nii, et need ei häiriks ümberkaudseid elanikke.   

Samuti arvestatakse müra leviku modelleerimisel erinevate looduslike ja inimtekkeliste faktoritega. Näiteks metsad toimivad suurepäraste mürabarjääridena ja neelavad heli väga hästi. Osa tuulikute tekitatud müra sulandub ka ümbritsevasse foonimürasse, nagu autode liikumise või tuulesahinaga tekkiv heli.   

Tegelik müratase on alati madalam, kui mudelid ette näevad, sest neid mudeleid koostades rakendatakse mitmeid ettevaatusabinõusid, et tagada inimeste rahu ja heaolu. Vindr hoolitseb selle eest, et tuuleparkide planeerimine toimuks vastutustundlikult ja arvestades kohalike elanike vajadusi. 

Tuuleparkide mõju inimese tervisele on väga põhjalikult uuritud. Senised arvukad teadusuuringud ei ole leitud seost terviseprobleemide ja tuulikute tekitatud müra (sealhulgas kuulmismüra, madalsageduslik müra või infraheli), varju virvenduse ega tuulegeneraatorite elektromagnetväljade (EMF) vahel.  

Tuulepargi ehitus võib võtta sõltuvalt projekti suurusest ja keerukusest 1-2 aastat. Tuulikud ise on kavandatud töötama kuni 30  aastat, pärast mida on võimalik neid uuendada või vajadusel demonteerida. Lisaks tuulepargi ehitusele tuleb ehitada välja ka teed ja trassid ning koostöös Eleringiga ka liitumispunkt, mille väljaehitamiseks võib kuluda 2-4 aastat. 

Tuulikute paiknemise kaugus elumajadest sõltub mitmest tegurist, piirkondlikust üld– ja detailplaneeringust, keskkonnamõjude analüüsist, müra- ja varjuanalüüsidest. Tuulikute asukohad kavandatakse selliselt, et need häiriksid kohalikke inimesi minimaalselt.

Tuuleparkide rajamine ei nõua enamasti ulatuslikku metsaraiet. Raadamistöid tuleb teha tuuliku vundamendi ja ehitusplatsi alal, aga ka tuulikuosade transpordikoridorides 

Arendaja huvi ja eesmärk on metsa võimalikult vähe raadata ning säilitada tuuliku ümber puhvertsoon, kus toimub säästlik metsa majandamine. Puhvertsoon aitab soodustada metsa ja elupaikade säilimist, samuti vähendab see tuulepargi võimalikku visuaalset häiringut. Kas ja kui palju tuleb metsa raadata, selgub siis kui tuulikute täpne paigutus on teada. Esialgse hinnangu põhjal tuleb keskmiselt ühe tuuliku ja sellega seotud infrastruktuuri kohta raadata  2 – 3 hektarit metsa. 

Tuuleenergia on üks keskkonnasõbralikumaid viise elektri tootmiseks, kuna see ei tekita õhusaastet ega kasvuhoonegaase, mis aitavad kaasa kliimamuutustele.  
 
Enne tuulepargi rajamist viiakse läbi põhjalik keskkonnamõjude analüüs, mille käigus kuvatakse kõik võimalikud keskkonnamõjud.

Tuuleparkide mõju lindudele ja loomadele sõltub mitmetest teguritest, peaasjalikult tuulikute asukohast, konkreetsest linnu- või loomaliigist. Täpne mõju selgitab välja põhjalik keskkonnamõjude hindamine, mis hõlmab endas ka looma- ja linnustiku uuringut. Tuulikute planeerimisel võetakse arvesse uuringu tulemusi, mis käsitlevad endas ka näiteks lindude ja loomade pesitsuspaiku, rändekoridore ja toitumisalasid. Samuti on tuulikuid alati võimalik vajadusel seisata, näiteks lindude rände ajal.

Mõju kinnisvara väärtusele võib varieeruda, kuid uuringud on näidanud, et hästi planeeritud ja rajatud tuulepargid ei pruugi kinnisvara väärtust negatiivselt mõjutada. Negatiivne mõju kinnisvarahindadele võib olla perioodil, mil tuulepargi arendamisest teatatakse ja ehitustööd pole veel alanud või on pooleli. See on aeg, mil inimestel on palju küsimusi ja ebakindlust seoses projekti mõjuga.  

Enamasti tõusevad tuulepargi valmimise järgselt kinnisvarahinnad vähemalt eelnevale tasemele tagasi, sest tuulepargi mõju on selgelt mõistetav. Inimestele, kelle maa või elukoht asub tuulepargi läheduses, makstakse taluvustasu, mis on mõeldud võimalike ebamugavuste kompenseerimiseks ja aitab sageli tõsta kinnisvara atraktiivsust ning väärtust. 

Vindr järgib parimaid praktikaid ning Põhjamaade kogemust, et tagada tuuleparkide positiivne mõju kohalikele kogukondadele ja kinnisvarale.

Kogu tuuleparkidega seonduv info on Vindr koduleheküljel: www.vindr.ee/tuulepargid 

Samuti võib meie meeskonnaga otse ühendust võtta. Järva valla eriplaneeringu kohta on info Järva valla koduleheküljel: www.jarvavald.ee/eriplaneeringudt 

Tuulepargi rajamiseks ei pea omanik maad ära müüma. Kinnistule seatakse 1 ha suurune hoonestusõigus, mille täpne paiknemine kinnistul fikseeritakse pärast planeeringu kinnitamist kohalikus omavalitsuses. Maaomanik saab hoonestusõiguse eest iga-aastaselt tasu ning saab ülejäänud osa kinnistust tavapäraselt edasi kasutada, nt maatulunduslikul eesmärgil. Ka hoonestusõigusega koormatud osa on kuni ehituse alguseni maaomaniku kasutuses. Täpsed koostöötingimused lepitakse eelnevalt kokku ja kinnitatakse notariaalse tehinguga.

Energiajulgeolek ehk energia varustuskindlus tähendab, et meil on alati piisavalt elektrit ja energiat kättesaadav, et oma igapäevaelu normaalselt elada ja majandust töös hoida. Kui riik sõltub liiga palju välisriikidest tulevast energiast ja välistest ühendustest, siis võib juhtuda, et mingil hetkel võib tekkida olukord, kus meil puudub piisav tootmisvõimsus, et katta ära vajalik elektrienergia tarbimine. Näiteks võib juhtuda, et energiatootjad välismaal tõstavad järsult hinda või lõpetavad tarned ootamatult, ja siis võib meil Eestis elektrist puudu tulla või selle hind võib väga kõrgeks minna.  

Tuulepargid aitavad selle riski vastu. Kui me toodame elektrit siin Eestis, näiteks tuule abil, siis on meil kindel, et vähemalt osa meie energiast tuleb siitsamast ja me ei pea sõltuma ainult sellest, mis toimub teistes riikides. See tähendab, et kui kusagil mujal maailmas on probleeme, siis Eestis ei pruugi see elektritootmist mõjutada.  

Peale selle, kuna tuuleenergia on taastuv energiaallikas, mis tähendab, et tuul ei lõpe kunagi otsa, siis me ei pea kartma, et tuuleenergia tootmine kunagi lakkab. See tagab meile pikaajalise ja stabiilse energiaallika, mida saame kasutada veel palju aastaid. 

Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas Eesti, on seadnud 2050. aasta eesmärgiks liikuda puhtama ja süsinikuneutraalse tuleviku suunas. Tuuleenergia on Eesti jaoks kõige kättesaadavam ja 100% taastuv roheenergia liik. Tuuleenergia on üks puhtamaid ja säästvamaid viise elektrienergia tootmiseks. Uued tuulepargid aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning vähendab omakorda põlevkivi energia tootmist, mis on keskkonnale äärmiselt koormav.  

Tuuleenergia osakaalu suurendamine viib Eestit lähemale kliiemaeesmärkidele, mille kohaselt toodetakse 2030. aastal kogu Eestis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest.  

Kohaliku taastuvenergeetika arendamine tagab omakorda stabiilsema elektrituru, põhjustab vähem hinnakõikumisi, aitab kaasa energiajulgeoleku tagamisele ning vähendab energiasõltuvust kolmandatest riikidest. 

Vindr on Põhjamaade taastuvenergia tootja, mida toetab Infravia, üks Euroopa suurimaid erakapitali infrastruktuurifonde. See tähendab, et toome Eestisse ning kohalikesse kogukondadesse uusima tehnoloogia ja parimad praktikad, et tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus aga ka kogukondade heaolu. 

Vindr eesmärk on olla tuleviku energeetika kujundaja, luues pikaajalist mõju igas arenduse etapis. Erinevalt paljudest teistest arendajatest tegutseme mitte ainult arendajana, vaid ka ehitaja-, operaatori- ja arenduste omanikuna. See tähendab, et oleme pühendunud kogu projekti elutsüklile alates esimestest kavandamisetappidest kuni pikaajalise opereerimiseni. 

Meie tegevuse keskmes on alati vastutustundlik ja kestlik energiatootmine, mis omakorda loob uusi hüvesid kohalikele inimestele. Peame oluliseks, et iga projekt, mida veame, oleks pikaajaline ja jätkusuutlik, nii ümbritseva keskkonna kui kohalike inimeste  seisukohalt.

Oleme inimestele partner, kes mitte ainult ei arenda, vaid ka hoolib ja vastutab kogu arendusprojektide elutsükli jooksul.  

Enne tuuleparkide arendamise algust on tehtud põhjalikud uuringud, et välja selgitada sobilikud alad, kus on aastaringselt piisavalt tuult. Järva valda oleme planeerinud 30 tuulikut, mille nimivõimsuseks on kokku 216 megavatti.   Sellega saaks tagada puhta elektrienergia üle 100 000 majapidamisele aastas.

Teisalt on piirkonnas ka sobilik maastik ja keskkonnatingimused, elektrivõrguga liitumise võimalused ja vajadused, et suurendada energiajulgeolekut ning puuduvad ka riigikaitsepiirangutega seotud kitsendused. 

Tuulikute paigutus arvestab müranormatiive ja planeeritakse kooskõlas valla üldplaneeringuga arvestades ümbruskonnas elavate elanikega.  Tuulikute paigutus selgub lõplikult planeerimismenetluse käigus.  

Tuulikute kasutusaja lõppedes on Vindr kohustatud läbi viima tuulepargi demonteerimise või uuendamise, vastavalt kehtestatud planeeringule. Tuuleturbiinid on väärtuslik ressursiallikas, mida saab ringmajanduses uuesti kasutada.  Kuni 95% demonteeritud tuulikust läheb taaskasutusse. Suur osa materjalidest koosneb betoonist, terasest ja malmist, mida on lihtne taaskasutada. 

Tuulikute ostmisel on tavaliselt arendaja ja tuulikut müüja vahelises lepingus reguleeritud ka tuulikute demonteerimine. 

Tuulepargid toovad mitmeid eeliseid Järva vallale: sellest saavad otseselt kasu kohalikud inimesed (maaomanikud), aga ka kogukond laiemalt. Lisaks loob tuuleparkide rajamine lisavõimalusi kohalikule ettevõtluskeskkonnale. Alates 2022. aasta juunist kehtib nn kohaliku kasu seadus, millega tasuvad tuuleparkide rajajad tasu omavalitsusele ning kohalikele elanikele, kes tuulepargi mõjupiirkonnas elavad. Seda tasu on võimalik kasutada kohaliku kogukonna heaoluks ning arenguks. Tuuleparkide rajamisega ehitatakse välja sõiduteed ning vajalikud kommunikatsioonid. Lisaks on maa peal toodetav tuuleenergia odavaim energiaallikas ning tootmisvõimekuse Järva valda ehitamine annab meile ligipääsu energiale, alandada elektrihindu Eestis ja ühtlasi tõsta Eesti riigi energiajulgeolekut.  

Tuuleparkide rajamisega kaasneb ka otsene kasu elanikele, kes elavad kuni kahe kilomeetri kaugusel tuulikust. Tasu suurus oleneb tuulepargi toodangust ja elektrihinnast (0,7-1%). Näiteks kui 100 MW tuulepargi (14 tuulikut) puhul oleks aastane keskmine elektrihind 80€/MWh, oleks tasu suuruseks 280 000 eurot aastas ning tasu jaguneks kohaliku omavalitsuse (KOV) ja majapidamiste vahel. 

Tuuleparkide rajamine toetab ka kohalikku ettevõtlust: rohelise, kohapeal toodetud elektri olemasolu loob tulevikuperspektiivi kohalikele energiamahukatele ettevõtetele, näiteks puidu- ja metsatööstusest kuni põllumajanduseni, kes saavad ligipääsu puhtale energiale. See omakorda elavdab kohalikku majandust ning toob seeläbi vallale maksutulu, tagab ja toob uusi töökohti.