Jah, kohalikel elanikel on õigus ja võimalus osaleda aruteludes ja avaldada oma arvamust tuuleparkide rajamise kohta. Jagame igakülgselt infot ning vastame küsimustele, mis inimestel tekivad. Samuti oleme valmis kohtuma erinevate piirkondade elanikega ning kohaliku omavalitsuse juhtidega. Ametlikku tagasisidet projektile on võimalik anda keskkonnamõjude hindamise käigus, mille käigus toimuvad avalikud arutelud.

Meie eesmärk on töötada koos kogukondadega, et leida lahendused, mis sobivad kõigile osapooltele.

Planeeringuprotsessi juhib kohalik omavalitsus, tagades kaasava ja läbipaistva protsessi. Elanikel on võimalus esitada küsimusi ja jagada oma seisukohti nii omavalitsuse kui ka arendajaga, et nende arvamused oleksid otsuste tegemisel arvesse võetud. 

Tuulikute projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse Eesti ilmastikutingimustega ning nad on kavandatud taluma ka karmide talvede tingimusi. Meil on Eestile sarnastes kliimatingimustes tuulepargi ehitamise ja opereerimise kogemus Rootsist, kus 2023. aastal valmis 33 tuulikuga Björkvattneti tuulepark.  

Talvistes tingimustes säilib teatud oht, et tuulikute jäätumisel võivad tuuliku labadelt eralduda ja kukkuda jäätukid. Eestis võib sellist olukorda ette tulla 5-6 päeval aastas. Need jäätükid, mis võivad tekkida pöörleval rootoril, on üldiselt väikesed, kuid tugeva tuule korral võivad nad lennata kuni 100 meetri kaugusele risti tuule suunast. 

Tuulikud on varustatud anduritega, mis tuvastavad jäätumise ja vajadusel seiskavad tuuliku automaatselt. See võimaldab hooldustehnikutel turvaliselt eemaldada jää tiivikute labadelt enne tuuliku töö jätkamist. 

Teiseks, väga haruldaseks ohuks on tuuliku võimalik süttimine. Selle ohu minimeerimiseks on tuulikud varustatud tuleohutuse meetmetega. Tuulikute komponendid, mis võivad sisaldada kergesti süttivaid materjale, on hoolikalt paigaldatud ning tuulikute välisosa koosneb peamiselt mittepõlevatest materjalidest nagu betoon ja metall.  

Tuulepargi teedevõrgustik võimaldab hea juurdepääsetavuse, mis tagab kiire ja tõhusa reageerimise võimalikele avariidele. Tuulikud on ööpäevaringselt automaatika kontrolli all, mis võimaldab varajase tulekahju avastamise. Tule levimisvõimalus ümbritsevatele aladele on äärmiselt ebatõenäoline.  

Tuulikute täpset paiknemist planeerides modelleeritakse mürakaart, mis arvutab välja tuulikute poolt tekitava müra leviku piirkonnas. Mürakaart lähtub eeldusest, et kõik tuulikud töötavad samaaegselt maksimaalses töörežiimis ning müra levib võrdselt kõigis suundades. Reaalsuses on müratase alati madalam, sest müra levib ühes kindlas suunas alla tuult ning neeldub ja peegeldub maastikul. Samuti ei võta mürakaart arvesse maastikul olevaid objekte, näiteks puid, mis helisid väga hästi summutavad.  

Kaasaegsete tuulikute müra on tegelikult üsna tagasihoidlik, eriti kui võrrelda seda näiteks raske- või puidutööstuse müraga. Kuid on tõsi, et tuulikute labade liikumisega kaasneb teatud sahin, mida võib kuulda tuulepargi läheduses. Siiski ei ulatu isegi tänapäeva võimsaimate elektrituulikute tekitatav müra üle lubatud müranormide kaugemale kui umbes 700 meetrit tuulikust – ja seda kõige konservatiivsemate hinnangute järgi. 

Vindr’i eesmärk on alati planeerida tuulepargid nii, et need ei häiriks ümberkaudseid elanikke.   

Samuti arvestatakse müra leviku modelleerimisel erinevate looduslike ja inimtekkeliste faktoritega. Näiteks metsad toimivad suurepäraste mürabarjääridena ja neelavad heli väga hästi. Osa tuulikute tekitatud müra sulandub ka ümbritsevasse foonimürasse, nagu autode liikumise või tuulesahinaga tekkiv heli.   

Tegelik müratase on alati madalam, kui mudelid ette näevad, sest neid mudeleid koostades rakendatakse mitmeid ettevaatusabinõusid, et tagada inimeste rahu ja heaolu. Vindr hoolitseb selle eest, et tuuleparkide planeerimine toimuks vastutustundlikult ja arvestades kohalike elanike vajadusi. 

Tuuleparkide mõju inimese tervisele on väga põhjalikult uuritud. Senised arvukad teadusuuringud ei ole leidnud seost terviseprobleemide ja tuulikute tekitatud müra (sealhulgas kuulmismüra, madalsageduslik müra või infraheli), varju virvenduse ega tuulegeneraatorite elektromagnetväljade (EMF) vahel.  

Tuulepargi ehitus võib võtta sõltuvalt projekti suurusest ja keerukusest 1-2 aastat. Tuulikud ise on kavandatud töötama kuni 30  aastat, pärast mida on võimalik neid uuendada või vajadusel demonteerida. Lisaks tuulepargi ehitusele tuleb ehitada välja ka teed ja trassid ning koostöös Eleringiga ka liitumispunkt, mille väljaehitamiseks võib kuluda 2-4 aastat. 

Tuulikute paiknemise kaugus elumajadest sõltub peamiselt piirkonnas kehtivast maakonna- ja üldplaneeringust. Detail- või eriplaneeringu elluviimiseks sobivate alade tuvastamise käigus hinnatakse arenduspiirkonda põhjalikumalt, et analüüsida võimalikke keskkonnamõjusid ning tagada, et tuulepargist tulenevad häirivad tegurid kohalikke inimesi ei segaks.

Eestis on enamikus koostamisel olevates planeeringutes ette nähtud minimaalne kaugus elumajadest 1000 meetrit. Sellel kaugusel on enamasti täidetud kõik kehtivad normid, sealhulgas müratasemed ja visuaalsed piirangud. Tihti võib elumaja ja tuuliku vaheline kaugus olla ka suurem, sõltuvalt planeeringualast ning kohaliku kogukonna ja omavalitsuse otsustest.

Tuuleparkide rajamine ei eelda üldiselt ulatuslikku metsaraiet. Kui metsaraiet on siiski vaja, toimub see peamiselt tuulikuosade transpordikoridoride rajamiseks, teede laiendamiseks ning tuuliku vundamendi ja ehitusplatsi ettevalmistamiseks. Meie eesmärk on säilitada võimalikult palju looduslikku taimestikku, et toetada ökosüsteemide vastupidavust keskkonnamuutustele. Sellised looduslikud puhvertsoonid aitavad vähendada ka võimalikke müra- või visuaalseid häiringuid, luues vahemaa inimtegevuse ja looduslike elupaikade vahel. 

Keskmiselt arvestatakse ühe tuuliku ja selle taristu rajamiseks vajalike raadamistööde pindalaks umbes 1–2 hektarit. See hõlmab nii tuuliku aluspinda kui ka ligipääsuteid. Raadamise vajadust hinnatakse igal projektil individuaalselt, võttes arvesse nii looduskeskkonna säilitamist kui ka tuulepargi tehnilisi vajadusi. 

Tuuleenergia on üks keskkonnasõbralikumaid viise elektri tootmiseks, kuna see ei tekita õhusaastet ega kasvuhoonegaase, mis aitavad kaasa kliimamuutustele.  
 
Enne tuulepargi rajamist viiakse läbi põhjalik keskkonnamõjude analüüs, mille käigus kuvatakse kõik võimalikud keskkonnamõjud.

Tuuleparkide mõju lindudele ja loomadele sõltub mitmetest teguritest, peaasjalikult tuulikute asukohast, konkreetsest linnu- või loomaliigist. Täpne mõju selgitab välja põhjalik keskkonnamõjude hindamine, mis hõlmab endas ka looma- ja linnustiku uuringut. Tuulikute planeerimisel võetakse arvesse uuringu tulemusi, mis käsitlevad endas ka näiteks lindude ja loomade pesitsuspaiku, rändekoridore ja toitumisalasid. Samuti on tuulikuid alati võimalik vajadusel seisata, näiteks lindude rände ajal.

Mõju kinnisvara väärtusele võib varieeruda, kuid uuringud on näidanud, et hästi planeeritud ja rajatud tuulepargid ei pruugi kinnisvara väärtust negatiivselt mõjutada. Negatiivne mõju kinnisvarahindadele võib olla perioodil, mil tuulepargi arendamisest teatatakse ja ehitustööd pole veel alanud või on pooleli. See on aeg, mil inimestel on palju küsimusi ja ebakindlust seoses projekti mõjuga.  

Enamasti tõusevad tuulepargi valmimise järgselt kinnisvarahinnad vähemalt eelnevale tasemele tagasi, sest tuulepargi mõju on selgelt mõistetav. Inimestele, kelle maa või elukoht asub tuulepargi läheduses, makstakse taluvustasu, mis on mõeldud võimalike ebamugavuste kompenseerimiseks ja aitab sageli tõsta kinnisvara atraktiivsust ning väärtust. 

Vindr järgib parimaid praktikaid ning Põhjamaade kogemust, et tagada tuuleparkide positiivne mõju kohalikele kogukondadele ja kinnisvarale.

Kogu tuuleparkidega seonduv info on Vindr koduleheküljel: www.vindr.ee/tuulepargid 

Samuti võib meie meeskonnaga otse ühendust võtta. Järva valla eriplaneeringu kohta on info Järva valla koduleheküljel: www.jarvavald.ee/eriplaneeringudt 

Tuulepargi rajamiseks ei pea maaomanik oma maad ära müüma. Kokkuleppe alusel seatakse kinnistule hoonestusõigus, mis võimaldab kasutada maad tuulepargi rajamiseks ja opereerimiseks. Tavaliselt hõlmab hoonestusõigus kuni kahe hektari suurust ala, mille täpne paiknemine kinnistul fikseeritakse, kui kohalik omavalitsus on planeeringu kinnitanud.

Maaomanik saab hoonestusõiguse eest tuulepargi opereerimisperioodil iga-aastaselt tasu ning ülejäänud kinnistut on tal õigus tavapärasel eesmärgil edasi kasutada. Kõik koostöötingimused lepitakse eelnevalt kokku ja kinnitatakse notariaalse lepinguga. See tagab nii maaomaniku kui ka arendaja õiguste ja kohustuste selguse kogu tuulepargi eluea jooksul.

Energiajulgeolek ehk varustuskindlus tähendab, et meil on alati piisavalt elektrit ja energiat, et tagada igapäevaelu sujuvus ja majanduse toimimine. Lisaks elektri kättesaadavusele mängib olulist rolli ka elektri hind – kallis elekter ei ole turul konkurentsivõimeline. Maismaatuuleparkide toodetud elektri hind megavatt-tunni kohta on mitmekordselt odavam võrreldes näiteks põlevkivielektriga, aidates seeläbi hoida energia kättesaadavana ja taskukohasena.  

Energiajulgeoleku tagamiseks on oluline ka kodumaiste ressursside tark kasutamine – tuuleenergia on taastuv energiaallikas, tuul ei lõpe kunagi otsa ja tuuleenergia tootmine ei lakka kunagi. Kõikidele planeerimisjärgus olevatele tuuleparkidele nähakse tänapäeval ette ka salvestusseadmete lisamist, tagades meile pikaajalise ja stabiilse energiaallika, mida saame kasutada veel palju aastaid. Ehitades tuuleparke üle Eesti tagame, et toodang on sõltumata tuulesuunast kättesaadav igas Eesti otsas mõistliku hinnaga.  

Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas Eesti, on seadnud 2050. aasta eesmärgiks liikuda puhtama ja süsinikuneutraalse tuleviku suunas. Tuuleenergia on Eesti jaoks kõige kättesaadavam ja 100% taastuv roheenergia liik. Tuuleenergia on üks puhtamaid ja säästvamaid viise elektrienergia tootmiseks. Uued tuulepargid aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning vähendab omakorda põlevkivi energia tootmist, mis on keskkonnale äärmiselt koormav.  

Tuuleenergia osakaalu suurendamine viib Eestit lähemale kliiemaeesmärkidele, mille kohaselt toodetakse 2030. aastal kogu Eestis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest.  

Kohaliku taastuvenergeetika arendamine tagab omakorda stabiilsema elektrituru, põhjustab vähem hinnakõikumisi, aitab kaasa energiajulgeoleku tagamisele ning vähendab energiasõltuvust kolmandatest riikidest. 

Vindr on Põhjamaade taastuvenergia tootja, mida toetab Infravia, üks Euroopa suurimaid erakapitali infrastruktuurifonde. See tähendab, et toome Eestisse ning kohalikesse kogukondadesse uusima tehnoloogia ja parimad praktikad, et tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus aga ka kogukondade heaolu. 

Vindr eesmärk on olla tuleviku energeetika kujundaja, luues pikaajalist mõju igas arenduse etapis. Erinevalt paljudest teistest arendajatest tegutseme mitte ainult arendajana, vaid ka ehitaja-, operaatori- ja arenduste omanikuna. See tähendab, et oleme pühendunud kogu projekti elutsüklile alates esimestest kavandamisetappidest kuni pikaajalise opereerimiseni. 

Meie tegevuse keskmes on alati vastutustundlik ja kestlik energiatootmine, mis omakorda loob uusi hüvesid kohalikele inimestele. Peame oluliseks, et iga projekt, mida veame, oleks pikaajaline ja jätkusuutlik, nii ümbritseva keskkonna kui kohalike inimeste  seisukohalt.

Oleme inimestele partner, kes mitte ainult ei arenda, vaid ka hoolib ja vastutab kogu arendusprojektide elutsükli jooksul.  

Enne tuuleparkide arendamise algust on tehtud põhjalikud uuringud, et välja selgitada sobilikud alad, kus on aastaringselt piisavalt tuult. Eesti tuuleolud on küllaltki muutlikud ning see on peamiselt tingitud meie eriilmelisest maastikupildist – oma rolli mängivad pinnavormide erinevused, metsa- ja põllukooslused, veekogud jpm. Samas on sisemaal tuuleolud stabiilsemad kui Läänemere rannikualadel, mis muudab tootmise prognoositavamaks.

Avameretuuleparkide rajamine on on võrreldes maismaatuulega palju keerukam ja kallim ning meretuuleparkide rajamiseks pole tehtud piisavas mahus uuringuid ega langetatud vajalikke otsuseid, mis lubaksid kindlalt arvata, et neid on majanduslikult tasuv Eestisse rajada. Maismaatuuleparkide rajamine ning käitamine on kõige vähem eurosid kulutav elektritootmisviis ega vaja riigipoolset subsideerimist.

Maismaatuuleparke ühtlaselt üle Eesti erinevatesse paikadesse rajades on ühelt poolt tagatud olukord, kus sõltuvalt muutuvast tuulesuunast on rohkem tootmist kord ühes, kord teises otsas. Märksa olulisem on aga asjaolu, et need elektrijaamad on ühendatud elektrivõrku paljudes erinevates Eesti paikades, mis vähendab elektritootmise katkemise ohtu, olgu siis tormituulte või ettearvamatu idanaabri tegevuse tulemusel. 

Tuulepargi planeerimisprotsess on põhjalik ja ajamahukas, võttes aega mõned aastad, sõltuvalt projekti suurusest ja keerukusest. Planeerimisprotsessi kestust mõjutavad kohalikus omavalitsuses kehtivad nõuded, keskkonnamõjude hindamisele kuluv aeg ning võimalikud viivitused menetlusprotsessi käigus. Näiteks on omavalitsusi, kus on üldplaneeringuga määratud taastuvenergia tootmiseks mõeldud alad – see lihtsustab protsessi, sest osa vajalikest uuringutest on juba tehtud. 

Pärast planeeringu kinnitamist algab tuulepargi ehitus, mis kestab tavaliselt paar aastat. Selle aja jooksul rajatakse vajalik taristu, sealhulgas teed ja kommunikatsioonid, et võimaldada tuulikute püstitamist ja nende ühendamist elektrivõrguga. 

Tuulepargi eluiga on tavaliselt 30–35 aastat. Pargi kasutusaja lõppedes on arendaja kohustatud läbi viima kas tuulepargi demonteerimise või uuendamise. Demonteerimisel leiab kuni 85% tuuliku torni materjalidest probleemideta taaskasutust (sealhulgas elektroonika, vaskjuhtmed ning terasest konstruktsiooniosad). 

Tuulikulabade taaskasutus on olnud komposiitmaterjalide tõttu keerukam ja kulukam, kuid tehnoloogia areng muudab selle järjest tavalisemaks. Tulevikus peaksid uued tiiviku labad olema valmistatud materjalidest, mida saab 100% ulatuses taaskäidelda ja suunata tootmisesse tagasi. Kõik suuremad tuulikutootjad on võtnud ringmajanduse põhimõtted omaks ning nende eesmärk on toota aastaks 2040 nullemissiooniga tuulikuid. Kõik kaasaegsed energiatootmise lahendused peavad olema osa suuremast ringmajanduspõhisest suunast, kus materjalide taaskasutus ja uuendusvõime on olulised kestliku energia tootmise tagamisel. 

Tuulepargid toovad vallale mitmeid eeliseid ning pakuvad otseselt kasu nii maaomanikele kui kogukond laiemalt. Lisaks loob tuuleparkide rajamine lisavõimalusi kohalikule ettevõtluskeskkonnale. Alates 2022. aasta juunist kehtib nn kohaliku kasu seadus, millega tasuvad tuuleparkide rajajad tasu omavalitsusele ning kohalikele elanikele, kes tuulepargi mõjupiirkonnas elavad. Seda tasu on võimalik kasutada kohaliku kogukonna heaoluks ning arenguks. Tuuleparkide rajamisega ehitatakse välja sõiduteed ning vajalikud kommunikatsioonid. Lisaks on maa peal toodetav tuuleenergia odavaim energiaallikas ning tootmisvõimekuse valda ehitamine tagab ligipääsu energiale, toetab elektrihindade alandamist ning aitab tõsta Eesti riigi energiajulgeolekut.  

Tuuleparkide rajamisega kaasneb ka otsene kasu tuulepargi läheduses elavatele inimestele. Vastavalt keskkonnatasude seadusele saab vald kasutada iga-aastaselt 0.7 – 1% tuulepargi müügitulust valla ja kohalike elanike hüvanguks. Sellest kuni pool jagatakse tuulikutest kuni 3 km raadiuses elavate inimeste vahel. Ülejäänud raha saab vald läbi eelarve suunata kogukonnale vajalikesse tegevustesse ja projektidesse. Tasu lõplik suurus sõltub tuulepargi müügitulust, mis omakorda sõltub toodangust ning elektrihinnast.  

Näiteks, kui aastane keskmine elektrihind oleks 80 €/MWh ja tuulepargi nimivõimsus 100 megavatti, oleks aastane tasu suurus ligikaudu 168 000 eurot. See tasu jaguneks kohaliku omavalitsuse (KOV) ja majapidamiste vahel. Kalkulatsioon näeb sellisel juhul välja selline:  

70 (100MW x 0.7) x 750 x 0.01 (talumistasu määr %) x 80 (oletatav kvartali keskmine elektrihind) = 42 000 EUR kvartalis/168 000EUR aastas. 

 Tuuleparkide rajamine toetab ka kohalikku ettevõtlust: rohelise, kohapeal toodetud elektri olemasolu loob tulevikuperspektiivi kohalikele energiamahukatele ettevõtetele, näiteks puidu- ja metsatööstusest kuni põllumajanduseni, kes saavad ligipääsu puhtale energiale. See omakorda elavdab kohalikku majandust ning toob seeläbi vallale maksutulu, tagab ja toob uusi töökohti.