KKK

Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas Eesti, on seadnud 2050. aasta eesmärgiks liikuda puhtama ja süsinikuneutraalse tuleviku suunas. Tuuleenergia on Eesti jaoks kõige kättesaadavam ja 100% taastuv roheenergia liik. Tuuleenergia on üks puhtamaid ja säästvamaid viise elektrienergia tootmiseks. Uued tuulepargid aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning vähendab omakorda põlevkivi energia tootmist, mis on keskkonnale äärmiselt koormav.  

Tuuleenergia osakaalu suurendamine viib Eestit lähemale kliiemaeesmärkidele, mille kohaselt toodetakse 2030. aastal kogu Eestis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest.  

Kohaliku taastuvenergeetika arendamine tagab omakorda stabiilsema elektrituru, põhjustab vähem hinnakõikumisi, aitab kaasa energiajulgeoleku tagamisele ning vähendab energiasõltuvust kolmandatest riikidest. 

Enne tuuleparkide arendamise algust on tehtud põhjalikud uuringud, et välja selgitada sobilikud alad, kus on aastaringselt piisavalt tuult. Järva valda oleme planeerinud 30 tuulikut, mille nimivõimsuseks on kokku 216 megavatti.   Sellega saaks tagada puhta elektrienergia üle 100 000 majapidamisele aastas.

Teisalt on piirkonnas ka sobilik maastik ja keskkonnatingimused, elektrivõrguga liitumise võimalused ja vajadused, et suurendada energiajulgeolekut ning puuduvad ka riigikaitsepiirangutega seotud kitsendused. 

Tuulikute paigutus arvestab müranormatiive ja planeeritakse kooskõlas valla üldplaneeringuga arvestades ümbruskonnas elavate elanikega.  Tuulikute paigutus selgub lõplikult planeerimismenetluse käigus.  

Energiajulgeolek ehk energia varustuskindlus tähendab, et meil on alati piisavalt elektrit ja energiat kättesaadav, et oma igapäevaelu normaalselt elada ja majandust töös hoida. Kui riik sõltub liiga palju välisriikidest tulevast energiast ja välistest ühendustest, siis võib juhtuda, et mingil hetkel võib tekkida olukord, kus meil puudub piisav tootmisvõimsus, et katta ära vajalik elektrienergia tarbimine. Näiteks võib juhtuda, et energiatootjad välismaal tõstavad järsult hinda või lõpetavad tarned ootamatult, ja siis võib meil Eestis elektrist puudu tulla või selle hind võib väga kõrgeks minna.  

Tuulepargid aitavad selle riski vastu. Kui me toodame elektrit siin Eestis, näiteks tuule abil, siis on meil kindel, et vähemalt osa meie energiast tuleb siitsamast ja me ei pea sõltuma ainult sellest, mis toimub teistes riikides. See tähendab, et kui kusagil mujal maailmas on probleeme, siis Eestis ei pruugi see elektritootmist mõjutada.  

Peale selle, kuna tuuleenergia on taastuv energiaallikas, mis tähendab, et tuul ei lõpe kunagi otsa, siis me ei pea kartma, et tuuleenergia tootmine kunagi lakkab. See tagab meile pikaajalise ja stabiilse energiaallika, mida saame kasutada veel palju aastaid. 

Teie igakuisel elektriarvel nähtav summa koosneb kolmest peamisest osast: 

1. Elektrienergia hind: See sõltub sellest, milline on sinu elektripakett ja kui palju elektrit sa tarbid. Elektrimüüja lisab elektrienergia hinnale marginaali, et katta oma riskid ja tegevuskulud, ning käibemaksu, mis on riiklik maks. Mõnedel juhtudel on arvel ka kuutasu, mille abil hoitakse infosüsteeme ja arendatakse uusi lahendusi.
   
2. Võrgutasu: See on tasu elektri koju toomise eest. Võrguteenuse hind on määratud ja selle kooskõlastab Konkurentsiamet. Võrgutasu eesmärk on katta kulud elektrivõrgu hooldamiseks ja arendamiseks.
3. Taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis (riiklik maks, mis läheb keskkonnahoiu toetuseks) 

Elektri hind sõltub ka sellest, kui palju rohelist energiat piirkond toodab ja kui head on ülekandevõimsused naaberriikidega. Elektri turuhind kujuneb Nord Pooli elektribörsil, mis ühendab Põhjamaad ja Balti riike. 

Tuuleenergia on üks keskkonnasõbralikumaid viise elektri tootmiseks, kuna see ei tekita õhusaastet ega kasvuhoonegaase, mis aitavad kaasa kliimamuutustele.  
 
Enne tuulepargi rajamist viiakse läbi põhjalik keskkonnamõjude analüüs, mille käigus kuvatakse kõik võimalikud keskkonnamõjud.

Tuuleparkide mõju lindudele ja loomadele sõltub mitmetest teguritest, peaasjalikult tuulikute asukohast, konkreetsest linnu- või loomaliigist. Täpne mõju selgitab välja põhjalik keskkonnamõjude hindamine, mis hõlmab endas ka looma- ja linnustiku uuringut. Tuulikute planeerimisel võetakse arvesse uuringu tulemusi, mis käsitlevad endas ka näiteks lindude ja loomade pesitsuspaiku, rändekoridore ja toitumisalasid. Samuti on tuulikuid alati võimalik vajadusel seisata, näiteks lindude rände ajal.

Tuulikute täpset paiknemist planeerides modelleeritakse mürakaart, mis arvutab välja tuulikute poolt tekitava müra leviku piirkonnas. Mürakaart lähtub eeldusest, et kõik tuulikud töötavad samaaegselt maksimaalses töörežiimis ning müra levib võrdselt kõigis suundades. Reaalsuses on müratase alati madalam, sest müra levib ühes kindlas suunas alla tuult ning neeldub ja peegeldub maastikul. Samuti ei võta mürakaart arvesse maastikul olevaid objekte, näiteks puid, mis helisid väga hästi summutavad.  

Kaasaegsete tuulikute müra on tegelikult üsna tagasihoidlik, eriti kui võrrelda seda näiteks raske- või puidutööstuse müraga. Kuid on tõsi, et tuulikute labade liikumisega kaasneb teatud sahin, mida võib kuulda tuulepargi läheduses. Siiski ei ulatu isegi tänapäeva võimsaimate elektrituulikute tekitatav müra üle lubatud müranormide kaugemale kui umbes 700 meetrit tuulikust – ja seda kõige konservatiivsemate hinnangute järgi. 

Vindr’i eesmärk on alati planeerida tuulepargid nii, et need ei häiriks ümberkaudseid elanikke.   

Samuti arvestatakse müra leviku modelleerimisel erinevate looduslike ja inimtekkeliste faktoritega. Näiteks metsad toimivad suurepäraste mürabarjääridena ja neelavad heli väga hästi. Osa tuulikute tekitatud müra sulandub ka ümbritsevasse foonimürasse, nagu autode liikumise või tuulesahinaga tekkiv heli.   

Tegelik müratase on alati madalam, kui mudelid ette näevad, sest neid mudeleid koostades rakendatakse mitmeid ettevaatusabinõusid, et tagada inimeste rahu ja heaolu. Vindr hoolitseb selle eest, et tuuleparkide planeerimine toimuks vastutustundlikult ja arvestades kohalike elanike vajadusi. 

Tuuleparkide mõju inimese tervisele on väga põhjalikult uuritud. Senised arvukad teadusuuringud ei ole leidnud seost terviseprobleemide ja tuulikute tekitatud müra (sealhulgas kuulmismüra, madalsageduslik müra või infraheli), varju virvenduse ega tuulegeneraatorite elektromagnetväljade (EMF) vahel.  

Tuulepargid toovad vallale mitmeid eeliseid ning pakuvad otseselt kasu nii maaomanikele kui kogukond laiemalt. Lisaks loob tuuleparkide rajamine lisavõimalusi kohalikule ettevõtluskeskkonnale. Alates 2022. aasta juunist kehtib nn kohaliku kasu seadus, millega tasuvad tuuleparkide rajajad tasu omavalitsusele ning kohalikele elanikele, kes tuulepargi mõjupiirkonnas elavad. Seda tasu on võimalik kasutada kohaliku kogukonna heaoluks ning arenguks. Tuuleparkide rajamisega ehitatakse välja sõiduteed ning vajalikud kommunikatsioonid. Lisaks on maa peal toodetav tuuleenergia odavaim energiaallikas ning tootmisvõimekuse valda ehitamine tagab ligipääsu energiale, toetab elektrihindade alandamist ning aitab tõsta Eesti riigi energiajulgeolekut.  

Tuuleparkide rajamisega kaasneb ka otsene kasu tuulepargi läheduses elavatele inimestele. Vastavalt keskkonnatasude seadusele saab vald kasutada iga-aastaselt 0.7 – 1% tuulepargi müügitulust valla ja kohalike elanike hüvanguks. Sellest kuni pool jagatakse tuulikutest kuni 3 km raadiuses elavate inimeste vahel. Ülejäänud raha saab vald läbi eelarve suunata kogukonnale vajalikesse tegevustesse ja projektidesse. Tasu lõplik suurus sõltub tuulepargi müügitulust, mis omakorda sõltub toodangust ning elektrihinnast.  

Näiteks, kui aastane keskmine elektrihind oleks 80 €/MWh ja tuulepargi nimivõimsus 100 megavatti, oleks aastane tasu suurus ligikaudu 168 000 eurot. See tasu jaguneks kohaliku omavalitsuse (KOV) ja majapidamiste vahel. Kalkulatsioon näeb sellisel juhul välja selline:  

70 (100MW x 0.7) x 750 x 0.01 (talumistasu määr %) x 80 (oletatav kvartali keskmine elektrihind) = 42 000 EUR kvartalis/168 000EUR aastas. 

 Tuuleparkide rajamine toetab ka kohalikku ettevõtlust: rohelise, kohapeal toodetud elektri olemasolu loob tulevikuperspektiivi kohalikele energiamahukatele ettevõtetele, näiteks puidu- ja metsatööstusest kuni põllumajanduseni, kes saavad ligipääsu puhtale energiale. See omakorda elavdab kohalikku majandust ning toob seeläbi vallale maksutulu, tagab ja toob uusi töökohti.  

Mõju kinnisvara väärtusele võib varieeruda, kuid uuringud on näidanud, et hästi planeeritud ja rajatud tuulepargid ei pruugi kinnisvara väärtust negatiivselt mõjutada. Negatiivne mõju kinnisvarahindadele võib olla perioodil, mil tuulepargi arendamisest teatatakse ja ehitustööd pole veel alanud või on pooleli. See on aeg, mil inimestel on palju küsimusi ja ebakindlust seoses projekti mõjuga.  

Enamasti tõusevad tuulepargi valmimise järgselt kinnisvarahinnad vähemalt eelnevale tasemele tagasi, sest tuulepargi mõju on selgelt mõistetav. Inimestele, kelle maa või elukoht asub tuulepargi läheduses, makstakse taluvustasu, mis on mõeldud võimalike ebamugavuste kompenseerimiseks ja aitab sageli tõsta kinnisvara atraktiivsust ning väärtust. 

Vindr järgib parimaid praktikaid ning Põhjamaade kogemust, et tagada tuuleparkide positiivne mõju kohalikele kogukondadele ja kinnisvarale.

Tuulepargi rajamiseks ei pea omanik maad ära müüma. Kinnistule seatakse 1 ha suurune hoonestusõigus, mille täpne paiknemine kinnistul fikseeritakse pärast planeeringu kinnitamist kohalikus omavalitsuses. Maaomanik saab hoonestusõiguse eest iga-aastaselt tasu ning saab ülejäänud osa kinnistust tavapäraselt edasi kasutada, nt maatulunduslikul eesmärgil. Ka hoonestusõigusega koormatud osa on kuni ehituse alguseni maaomaniku kasutuses. Täpsed koostöötingimused lepitakse eelnevalt kokku ja kinnitatakse notariaalse tehinguga.

Tuulikute paiknemise kaugus elumajadest sõltub mitmest tegurist, piirkondlikust üld– ja detailplaneeringust, keskkonnamõjude analüüsist, müra- ja varjuanalüüsidest. Tuulikute asukohad kavandatakse selliselt, et need häiriksid kohalikke inimesi minimaalselt.

Jah, kohalikel elanikel on õigus ja võimalus osaleda aruteludes ja avaldada oma arvamust tuuleparkide rajamise kohta. Jagame igakülgselt infot ning vastame küsimustele, mis inimestel tekivad. Samuti oleme valmis kohtuma erinevate piirkondade elanikega ning kohaliku omavalitsuse juhtidega. Ametlikku tagasisidet projektile on võimalik anda keskkonnamõjude hindamise käigus, mille käigus toimuvad avalikud arutelud.

Meie eesmärk on töötada koos kogukondadega, et leida lahendused, mis sobivad kõigile osapooltele.

Planeeringuprotsessi juhib kohalik omavalitsus, tagades kaasava ja läbipaistva protsessi. Elanikel on võimalus esitada küsimusi ja jagada oma seisukohti nii omavalitsuse kui ka arendajaga, et nende arvamused oleksid otsuste tegemisel arvesse võetud. 

Kogu tuuleparkidega seonduv info on Vindr koduleheküljel: www.vindr.ee/tuulepargid 

Samuti võib meie meeskonnaga otse ühendust võtta. Järva valla eriplaneeringu kohta on info Järva valla koduleheküljel: www.jarvavald.ee/eriplaneeringudt 

Tuulepargi ehitus võib võtta sõltuvalt projekti suurusest ja keerukusest 1-2 aastat. Tuulikud ise on kavandatud töötama kuni 30  aastat, pärast mida on võimalik neid uuendada või vajadusel demonteerida. Lisaks tuulepargi ehitusele tuleb ehitada välja ka teed ja trassid ning koostöös Eleringiga ka liitumispunkt, mille väljaehitamiseks võib kuluda 2-4 aastat. 

Tuuleparkide rajamine ei nõua enamasti ulatuslikku metsaraiet. Raadamistöid tuleb teha tuuliku vundamendi ja ehitusplatsi alal, aga ka tuulikuosade transpordikoridorides 

Arendaja huvi ja eesmärk on metsa võimalikult vähe raadata ning säilitada tuuliku ümber puhvertsoon, kus toimub säästlik metsa majandamine. Puhvertsoon aitab soodustada metsa ja elupaikade säilimist, samuti vähendab see tuulepargi võimalikku visuaalset häiringut. Kas ja kui palju tuleb metsa raadata, selgub siis kui tuulikute täpne paigutus on teada. Esialgse hinnangu põhjal tuleb keskmiselt ühe tuuliku ja sellega seotud infrastruktuuri kohta raadata  2 – 3 hektarit metsa. 

Tuulikute kasutusaja lõppedes on Vindr kohustatud läbi viima tuulepargi demonteerimise või uuendamise, vastavalt kehtestatud planeeringule. Tuuleturbiinid on väärtuslik ressursiallikas, mida saab ringmajanduses uuesti kasutada.  Kuni 95% demonteeritud tuulikust läheb taaskasutusse. Suur osa materjalidest koosneb betoonist, terasest ja malmist, mida on lihtne taaskasutada. 

Tuulikute ostmisel on tavaliselt arendaja ja tuulikut müüja vahelises lepingus reguleeritud ka tuulikute demonteerimine. 

Vindr on Põhjamaade taastuvenergia tootja, mida toetab Infravia, üks Euroopa suurimaid erakapitali infrastruktuurifonde. Meie portfellis on Norras, Rootsis, Lätis ja Eestis arendamisel ja kavandamisel tuulepargid, mille koguvõimsus ulatub 2.1GW-ni. Need projektid võimaldavad toota rohelist energiat.  

Vindr on pühendunud kogu tuulepargi elutsüklile, olles pargi omanikuna nii arendaja, ehitaja kui operaatorina osa kogukonnast. Meie tegevuse keskmes on alati vastutustundlik ja kestlik energiatootmine, mis omakorda loob uusi hüvesid kohalikele inimestele. Peame oluliseks, et iga projekt, mida veame, oleks pikaajaline ja jätkusuutlik, nii ümbritseva keskkonna kui kohalike inimeste  seisukohalt.