{"id":2364,"date":"2024-09-26T14:57:51","date_gmt":"2024-09-26T14:57:51","guid":{"rendered":"https:\/\/vindr.eu\/?p=2364"},"modified":"2024-11-25T13:17:07","modified_gmt":"2024-11-25T13:17:07","slug":"marko-viiding-riiklik-taastuvenergialahenduse-subsideerimine-viib-meid-doominoefektina-tagasi-90ndate-riigikapitalismi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/vindr.eu\/et\/marko-viiding-riiklik-taastuvenergialahenduse-subsideerimine-viib-meid-doominoefektina-tagasi-90ndate-riigikapitalismi\/","title":{"rendered":"Marko Viiding: Riiklik taastuvenergialahenduse subsideerimine viib meid doominoefektina tagasi 90ndate riigikapitalismi"},"content":{"rendered":"\n
\n\t\t\t
\n\t\t\t\"\"\t\t<\/figure>\n\t\t
\n\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Marko Viiding: Riiklik taastuvenergialahenduse subsideerimine viib meid doominoefektina tagasi 90ndate riigikapitalismi<\/h2>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n<\/section>\n\n\n\n
\n\t
\n\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Energiaturu arendamisest on Eestis saanud uus rahvussport, kuid paraku treenib siinne koondis aegunud praktikate j\u00e4rgi. Energiaturu arendamisel ei v\u00f5eta arvesse Euroopas juba toimivaid s\u00fcsteeme, mis aitaks tugevdada meie konkurentsiv\u00f5imet, alandada j\u00e4tkusuutlikult energiahinda ning tugevdada majandus- ja investeerimiskeskkonda uute ettev\u00f5tete lisandumiseks, selgitas Vindr Eesti juht Marko Viiding.<\/p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/blockquote>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t

\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n<\/section>\n\n\n\n
\n\t
\n\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\"\"\t\t\t<\/figure>\n\t\t<\/div>\n\t\t
\n\t\t\t\t\t\t

Alanud s\u00fcgisene poliithooaeg on elavdanud kriitiliselt olulisi taastuvenergiaarenduste arutelusid. Ise\u00e4ranis oluline on keskenduda avatud konkurentsiolukorra loomisele, mis soodustaks vabaturumajandust ning oleks pikaaegselt kasulik nii riigile, tarbijatele kui ka t\u00f6\u00f6stusele \u2013 nii suurtarbijate kui elektritootjate vaates.<\/p>\n

Kahjuks j\u00e4tkame aruteludes l\u00fchiajalistele lahendustele keskendumist, mis v\u00f5ib oluliselt p\u00e4rssida Eesti konkurentsiv\u00f5imet nii energiaturul kui terviklikus majandusvaates.<\/p>\n

Mis on meie riiklik eesm\u00e4rk \u2013 langetada n\u00e4iliselt energia tootmise hinda ehk vaid \u00fcht elektrihinna komponenti v\u00f5i j\u00f5uda Euroopas konkurentsiv\u00f5imelisele tasemele tervikhinna ulatuses?<\/p>\n

Eesti on v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks j\u00f5uda 2030. aastaks Euroopa Liidu keskmisest elektrihinnast madalamale tasemele. Isegi kui astume aeglaselt selle eesm\u00e4rgi suunas, j\u00e4\u00e4me naabritega v\u00f5rreldes kehvemasse seisu \u2013 isegi kui ka tootmishinnad langema hakkavad, kasvavad v\u00f5rgutasud ja mitmed uued ning senised riiklikud maksud.<\/p>\n

N\u00e4ib, et leiutame uut jalgratast ja treenime energeetikaturu ol\u00fcmpiaks vanu praktikaid kasutades, selle asemel, et rakendada vabaturumajanduse parimaid lahendusi.<\/p>\n

Energiatootjad saavad Eestis Euroopa \u00fcht k\u00f5rgeimat hinda.<\/p>\n

Samas erinevalt meie naaberriikidest planeeritakse nii kliimapoliitika kui energiaturu arendamisel j\u00e4tkata ja laiendada tootmisv\u00f5imsuste riiklikku subsideerimist, mille maksab l\u00f5puks kinni maksumaksja. Nii Skandinaavias kui mujal Baltikumis toimib energiaturg vabas konkurentsis ja ilma riiklike toetusteta, mis t\u00e4hendab, et ehitusse l\u00e4hevad vaid parimad projektid, mis aitab omakorda energia l\u00f5pphinda tarbijas\u00f5bralikumaks tuua ja toetab konkurentsiv\u00f5ime kasvu.<\/p>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n<\/section>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\n\t
\n\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\"\"\t\t\t<\/figure>\n\t\t<\/div>\n\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

Toetuste doominoefekt peab asenduma vaba konkurentsiga<\/h1>\n\t\t\t\t\t\t

 <\/p>\n

T\u00e4naseks on paar aastat tagasi raketina t\u00f5usnud energia tootmise hind langustrendis, kuid mitte piisavalt. Inflatsioon m\u00f5jutab energiahinna taset ning kuna tarbimine kasvab – eriti majanduse elektrifitseerimise toel – suureneb ka n\u00f5udlus elektrienergia j\u00e4rele. L\u00e4hiaastatel kasvab vajadus elektrienergia j\u00e4rele, et toetada \u00fchistranspordi toimimist ja uusi t\u00f6\u00f6stuslahendusi, mis elavdaks Eesti majandust ning t\u00f5staks t\u00f6\u00f6h\u00f5ivet. See loob lisandv\u00e4\u00e4rtust kogu majanduskeskkonnale.<\/p>\n

Elektrienergia n\u00f5udluse suurenemisega on vajalik ka kasvav pakkumus – ehk uued energiatootmise v\u00f5imsused ja eelk\u00f5ige taastuvenergia sektoris, kuna j\u00e4tkusuutlikult ja saastevabalt toodetud elektri tarbimine on globaalses tarneahelas muutumas miinimumn\u00f5udeks. Just taastuvenergia suudab \u00fchtlasi tagada madalaima hinnataseme. T\u00e4na \u00fcletab n\u00f5udlus pakkumust, mist\u00f5ttu ei lange h\u00fcppeliselt veel ka hinnatase.<\/p>\n

Elektri eest makstav hind koosneb tootmistasust ehk Nord Pooli elektrib\u00f6rsil kaubeldavast tootmishinnast, jaotus- ja p\u00f5hiv\u00f5rgu tasudest, elektriaktsiist ning taastuvenergia tasust, millele on t\u00f5en\u00e4oliselt lisandumas veel sageduse hoidmise tasu. Ja k\u00f5igele eelnevale lisandub k\u00e4ibemaks, mis t\u00f5usis aasta alguses 20%-lt 22%-ni ning t\u00f5useb l\u00e4hiajal eelduslikult 24%-ni.<\/p>\n

T\u00e4na moodustab elektri tootmise tasu alla poole kogu elektri eest makstavast hinnast, ehk riigile makstavad tasud on juba praegu rohkem kui veerand kogu elektri eest makstavast hinnast. Lisaks hoiab iga elektritarbija \u00fcleval ka v\u00f5rku l\u00e4bi v\u00f5rgutasude.<\/p>\n

Uute taastuvenergia lahenduste lisandumine turule v\u00f5iks langetada tootmishinda, kuid ainult juhul, kui turul on tagatud aus konkurents, nii et valmis ehitatakse paremini l\u00e4bi m\u00f5eldud ja v\u00e4ikseimate elukaarekuludega elektrijaamad \u2013 \u00fcksk\u00f5ik, mis tehnoloogia see siis ka poleks.<\/p>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n<\/section>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\"\"\t\t\t<\/figure>\n\t\t<\/div>\n\t\t
\n\t\t\t\t\t\t

Kui riik subsideerib \u00fcht t\u00fc\u00fcpi taastuvenergia arenduste tegevust, tekib ka teistel energiatootjatel \u00f5igustatud ootus riiklikuks toetuseks, et p\u00fcsida turumoonutuses konkurentsis. Tuul puhub samal ajahetkel nii Liivi lahes kui ka P\u00f5hja-P\u00e4rnumaa vallas: kui toetada meretuuleparke, siis vajab ma maismaa tuulepark toetust; see omakorda soosib tuumaenergia arendajate ootust t\u00e4iendavaks toetuseks jne.<\/p>\n

Selline olukord tekitab ohtliku doominoefekti, kus riik maksab tootjate majandustegevust toetuste kaudu kinni, kogudes samal ajal selleks raha maksudena tarbijate energiaarvetelt. Selline lahendus ei ole ei pikaajaliselt j\u00e4tkusuutlik ega konkurentsiv\u00f5imeline v\u00f5rreldes meie l\u00e4hinaabritega Balti- ja P\u00f5hjamaades. Sisuliselt liigume tagasi eelmisesse sajandisse, kus riik tellis kindla hinnaga elektritootmist. Erinevalt taasiseseisvumisaja algusest, teenindaksid riiki n\u00fc\u00fcd mitmed ettev\u00f5tted, kuid kulud ei oleks olulised, sest tarbija maksab tootmism\u00e4ngu kinni.<\/p>\n

Kui Eesti j\u00e4tkab tootmisv\u00f5imsuste laiendamist uute taastuvenergia lahenduste n\u00e4ol, kuid suurendab samal ajal maksukoormust, tariife ja tasusid arendajate \u00e4ririskide maandamiseks, ei lange elektri tervikhind samas tempos kui teistes riikides. Tulemuseks on mahaj\u00e4\u00e4mus naaberriikidest ja ilmselt ka Euroopa Liidu keskmisest nii hinnatasemel kui ka majanduse konkurentsiv\u00f5imes.<\/p>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n<\/section>\n\n\n\n

\n\t
\n\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\"\"\t\t\t<\/figure>\n\t\t<\/div>\n\t\t
\n\t\t\t\t\t\t

Vindri tuulepark Rootsis on ehitatud ilma riiklike toetusteta. T\u00e4ielikult avatud ja l\u00e4bipaistev ning ette prognoositav turg pakub kindlustunnet nii tootjatele kui tarbijatele ning julgustab ettev\u00f5tjaid tegutsema pikaaegselt turutingimustel. Uued energiatootmised, sealhulgas tuule-, ja p\u00e4ikeseenergiast, lisanduvad energiaturule avatud konkurentsikeskkonnas ilma riigi toetuseta, sest investeeringute tasuvusajad on viimase k\u00fcmne aasta jooksul juba oluliselt langenud. Lisaks on P\u00f5hjamaades<\/p>\n

laialdaselt kasutuses pikaajalised elektrienergia ostulepingud, mis v\u00f5imaldavad ettev\u00f5tetel osta elektrit fikseeritud hinnaga otse tootjatelt, tagades seel\u00e4bi stabiilsuse nii tootjatele kui ka tarbijatele. Need lahendused v\u00e4hendavad s\u00f5ltuvust l\u00fchiajalistest energiaturu k\u00f5ikumistest ning aitavad kindlustada taastuvenergia projektidele stabiilse sissetuleku. Ka Eestis ja Baltimaades on see kasvav trend. Nii ei pea riik ja tavatarbijad l\u00e4bi maksude energiatootmist kinni maksma.<\/p>\n

Skandinaavias toimiv toetusvaba energiaturu arendamine peaks olema eeskujuks ka Eestile.<\/p>\n

Energiatootmise subsideerimine on justkui doping, mis viib tulemused k\u00fcll ajutiselt k\u00f5rgele tasemele, kuid millel on tugev pikaajaline negatiivne m\u00f5ju valdkonna arengule, kuvandile ja konkurentsiv\u00f5imele.<\/p>\n

Kui Eesti eesm\u00e4rk on saavutada Euroopa Liidu energiahinna keskmisest madalam tase, mis on v\u00f5rreldav meie naabritega, peab riigikapitalism asenduma avatud turumajandusega ja ausa energiaturu\u00fclese konkurentsiga. Vaid avatud ja riikliku toetuseta toimiv turg suudab tagada kestva ja \u00f5iglaselt konkurentsiv\u00f5imelise energiahinna, mis soodustab majanduse arengut ja innovatsiooni.<\/p>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n<\/section>\n\n\n\n

\n\t\t\t
\n\t\t\t\"\"\t\t<\/figure>\n\t\t
\n\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

V\u00f5ta meiega \u00fchendust!<\/h2>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t Kontakt<\/span> <\/a>\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n<\/section>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":3,"featured_media":2211,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[49],"tags":[],"class_list":["post-2364","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/vindr.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2364","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/vindr.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/vindr.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/vindr.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/vindr.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2364"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/vindr.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2364\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/vindr.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2211"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/vindr.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2364"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/vindr.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2364"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/vindr.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2364"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}